Keelatud see ei ole ja hea kogemuse puhul on väike meelehea igati kohane. Vanem generatsioon mäletab ehk neid kaubagruppe. Ühel taksojuhil sain igatahes peaaegu pisara silma (summat see ei mõjutanud). Nooremad jälle ei oska sellest vast midagi arvata ja pigem rõõmustab neid väike rahasumma. Alkohol samas neile meeldib.

Restoranides igatahes toodi kohe tagasi raha mille arve vahele tipiks jätsid.

Enamuses restoranides lisandub toidu hinnale teenindustasu 10%. Sõltuvalt restorani omanikust läheb see raha restoranile või teenindajatele. Arvestades grusiinide näruste palkadega, tunnevad nad jootrahast suurt rõõmu, samas teenindustase võib osutuda mitte üle keskmise olevaks.

Viimasel ajal on minu sõber Gela kõik meie grupireiside tasud maksnud ja ei oska öelda kuidas siis on tasutud (korra olen näinud, et ümmargune summa anti). Paar aastat tagasi aga käisime Telavi kohvikus kesklinnas ja sõbra kord oli maksta. Tema pani hästi suure tipi juurde. Järgmisel päeval läksime samasse kohvikusse ja meid võeti vastu nagu kuninga poegi. Aga see on tõsi, et nad on arvestanud sellega, et tipi ei anta.

Väljas söövad pidevamalt ainult jõukad grusiinid (nagu Eestis umbes 1991-93) ja neil on kombeks rahaga laiata ja jootraha antakse korralikult. Samas turistilt seal keegi eriti ei oota, enamasti käivad neil ju igasugu rotid. 

Teeninduse taset see eriti ei mõjuta, neid paari üksikut nö. kallist restorani, mis kohalike rikkurite soosingus, te reeglina nagunii ei satu külastama, need ei ole massreklaami tegevad kohad.

Ja hoiatuseks, paljudes sellistes tippkohtades ei olegi menüü taga hindu - kui sa pead hinda küsima siis see koht pole sulle põhimõttel.

"Pole kombeks" tähendab võib-olla seda, et kohalikud ise eriti ei jäta tippi ja see pole enamasti kohustuslik. Tegelikult on seal jootraha väga oodatud, eriti turistidelt.

Tipi pealt reisiraha kokkuhoidjatele märgin, et sealmaal on kombeks laua kohta teha üks ühine  arve, mida siis sööjad ise omavahel klaarivad. Neile on arusaamatu meie põhjamaine komme prae ja magustoidu sente saagida ja ettekandjat sellega piinata. Eriti kehtib väljaspool turistilõkse. 

Tähelepanek - kui ikka isegi parieurose tipiraha on probleemiks, siis on ehk targem kodus istuda ja mitte üle oma võimete elada. Või enne reisi sissetulekuid suurendada:) 

Ise ootan õhinal, kuna saaks piiranguteta  Gruusiasse lennata.

Hetkel pole Gruusias ühtegi turistilõksu ja jootraha pole ka kellelegi jätta, sest kõik söögikohad on alates novembrist kinni (kaasa võib müüa). Eks näis, paljud neist ennast tulevikus üldse avavad.

Poja jutust saan aru, et mitmed kohad müüvad kaasa ja mõned toovad kojugi. Nagu meilgi. Siis vist ikka kena tippi anda. Tbilisis oli mitmes kohas jootraha arvele eraldi välja kirjutatud. Mõnes 10 prossa, Ühes 15 prossa arvest.