Kas tõesti pole tripikad Salvadoris käinud?

Ja lisaks oleks hea, kui oskaksite soovitada, kas Salvadoris on parem peatuda Flamengo Beach´il või Barra piirkonnas. Lonely Planet on selle koha pealt üsna nigel. Võibolla on kellelgi isegi hea hotellisoovitus varrukast võtta?

Tnx!

Tere! Olin Salvadoris kolm kuud:) Tore kant, arvesta ainult, et oma asju hoiad ja kuskile päris Favellasse ei roni. Mul on isegi Brasiilia kohta ärida head reisiraamatut kui huvi. Aga Salvador linnana on tore, kindlasti tasub käia vanalinnas Pelourinhos, muuseumid on neil tasuta, ja iga laupäev on kunstimuuseumis MAM jazzi üritus, mida igati soovitan. Mina erlasin Barras, mis on kõrgema klassi linnaosa ja hea turvaline kant. Oleks soovitada ka hostelit: http://www.openhousebarra.com/salvador_hostel_oh_zmainframe2.html

Kirjuta mulle [email protected] ja saan rohkem rääkida hostelist ja anda soovitusi. Omanikud on tuttavad.

Ma käisin Chapada Diamantinas bussiga. Väga hea ja mugav ööbuss on. Mina olin Vale Do Capao, mis oli supper kena ja väike ja mõnus koht. Matkamist ümbruskonnas on seal palju. Kuid tuttavad käisid ka Lencoisis ja kiitisid kohta.

Mida veel soovitan Slavadori lähedal on Arembepe, hipiküla oma lahedate randadega, Praia do Forte, kus on kilpkonnade ala. Morro asemel ise valiks Boipeba saare, mida sõbrad külastasid. Kui miskit, siis küsi.

krimmikas, suure tänud! Seedin infot natuke ja siis kirjutan veel:)

Muidu olin juba täitsa mures, et kas tõesti pole keegi sealkandis käinud.

Kui ma natuke meenutan, siis tuleb veel igasugu asju meelde kindlasti. Kolme kuuga ikka kogemusi tekkis ka. Küsi julgelt.

Krimmikas - kirjuta siia teistele ka, mis meelde tuli. Huvitav ju :-)

Broneerisin Hostels.com-i kaudu endale hetkel esimeseks 4 ööks Open House´i. Öö kaheses toas koos vannitoaga maksis 41 eurot, mis tundub igati OK. Hostel ise tundus ka väga vahva, Tripadvisori hinnang kõrge.

Viiendal päeval tahaks minna Chapada Diamantinasse. Krimmikas, kui Sul on häid nõuandeid / mõtteid selle kohta, on need väga oodatud:)

Brasiilia viisa taotlus sai ka sisse antud. Lendan ju 4 päeva enne viisavabaduse jõustumist. Paraku ei olnud võimalik puhkust isegi 4 päeva edasi lükata. Brüsseli Brasiilia konsulaadis oli väga kirev seltskond ja suurem osa töötajatest inglise keelt ei rääkinud. Õnneks leiti mulle üks äärmiselt meeldiv tütarlaps, kes oli väga vastutulelik ja abivalmis. Viisa lubati kätte anda 18.septembril, hinnaks on 20 eurot inimese kohta.

Hei! Väga vabandan, käisin ise reisil ja ei jõudnud siia vastata. Loodan, et reis tuleb tore. Ütle Open House'is, et tunned üht eestlast, kes neil seal kolm kuud töötas ja tervita neid;) Sa vist oled juba reisil, aga Chapada Diamantinas Vale de Capao on lahe hipide/kunstnike/muusikute asula ja seal lähistel saab nii natuke omal käel matkata kui ka giidiga. Lencois võib kindlasti peatuda ja samuti võid küsida Open House omanikelt soovitusi. Salvador on muidu kõige huvitavam koht kindlasti karnevali ajal. See ei ole Brasiilia sambakarneval, mida me oleme ehk harjunud nägema, sulgi ja kõike sellist sära on vähem. Rohkem tants-möll ja palju alkoholi. Muidugi tuleb hoolega oma turvalisuse üle vaadata. Kogemusena on see lahe küll.

Hei Tip! Anna teada kui reisilt tagasi oled. Kuidas läks ja kas viisavabadusega on seal kõik korras?

Väikese viivitusega annan siis lühiülevaate oma reisist. Lendasime Condoriga Frankfurdist Salvador da Bahiasse. Nagu eespool kirjutasin, et oli tegemist äkkmõttega ja üsna lühikese reisiga (ca 10 päeva kohapeal). Peaks tunnistama, et üsna algusest peale ei läinud asjad nii nagu peaks. Saabumine läks ilusti, saime kohaliku bussiga õigesse peatusesse Barras ja leidsime ka hosteli (Open House Barra) kenasti üles.

Esimesel päeval läksime bussiga Pelourinhosse. Kena lõunamaine koloniaallinn kaunite väljakute ja kirikute / katedraalidega. Meil tekkis üsna ebaturvaline tunne - haruldane juhus, üldjuhul seda ei juhtu. Pealelõunat hakkas vihma sadama ja nagu hiljem selgus, oli see pikemaks ajaks ja kokkuvõttes määraski meie edasised reisiplaanid. Pelourinhost jalutasime tagasi Barrasse, vahepeal käisime bussipiletite müügikohas Piedade väljaku kandis (siinkohal tahaks mainida, et Lonely Planeti Salvadori kaart on väljaspool Pelourinho´t üsna mõttetu, isegi aadressid on valesti kirjutatud). Kokkuvõttes asus see piletimüügikoht hoopis kõrvaltänaval võrreldes LP-s toodud aadressiga, aga üles me ta leidsime. Soetasime bussipiletid Lencoisse (Real Expresso, hind 60,25 reali). Järgmisel päeval oli tõsine torm ja paduvihm, mu rannaplaanidest ei tulnud mõistagi midagi välja. Käisime Farol da Barra´s (Barra tuletorn), mis oli huvitav, ja jalutasime niisama vihmakeepides ringi. Kuivõrd ka kolmas päev oli taevas tõsiselt hall ja juba hommikul hakkas sadama, otsustasime oma bussipiletid varasemateks vahetada. Abivalmi hosteliomaniku abiga saimegi teada, et bussipileteid saab vahetada bussijaamas kuni tund aega enne bussi väljumist. Bussijaama ümbrus oli ikka parajalt kaootiline, kuid bussijaam ise väga puhas, selge ja loogiline. Piletite vahetamine toimus tõrgeteta ja saimegi soovitud bussile piletid. Buss oli tõsiselt mõnus, uus ja supermugav. Samas muidugi sõit venis ja jäime ca 2 h hiljaks. Lencois oli meil broneeritud tuba Pousada dos Duendes´es ja nende töötaja oli meil ilusti vastas. Saabusime laupäeva õhtul ja linnas oli pidu täies hoos. Meie tuba oli väga mõnus, puhas ja korralik. Ääremärkusena mainin, et nende hommikusöök on ka täiesti uskumatult mõnus:) Kavandasime jääda Lencoisse neljaks päevaks ja teha ühepäevase tripi ning ühe pikema kolmepäevase hike´i. Reaalsus kujunes küll teistsuguseks. Oma esimesel Lencois´ päeval avastasime niisama linna ja linnaümbrust. Tõeliselt mõnus väike koloniaallinn, nagu mõnest filmist. Tundus esimesest päevast väga turvaline ja sõbralik. Läksime kohe Ribeirao do Meio juurde, mis on Lencois keskusest (kui seda võib nii nimetada) ca 2-2,5 km lihtsat jalutuskäikuskäiku metsavaherajal. Tegemist on siis jõega, kus on moodustunud ka looduslik bassein ja liumägi. Ülimõnus! Järgmisel päeval oli meil oma pousada kaudu (nad opereerivad H2O Expedicoes - nimelist bürood) broneeritud sõit Poco Encantado ja Poco Azul juurde. Need kaks on koopad, mis on täidetud kristallselge veega ja valguse käes näeb kogu see asi hämmastavalt kaunis välja. Poco Azul´is sai ka ujuda. Trip maksis 155 reali inimese kohta ja sisaldas giidi, sissepääse, pikka autosõitu ning lõunasööki. Tervikuna oli see tore päev. Füüsilist aktiivsust kõnealune trip ei nõua ja sobib absoluutselt kõigile. Koobastes avanevad vaatepildid on ülimegailusad ja seda sõitu tasub ette võtta. Lencois kolmandal päeval oli meil ette nähtud kolmepäevane matk Fumaca joa jalamile, kuid siis tuli ette takistusi. Esiteks ei saadud meile selleks ajaks grupi kokku ja kahekesi minnes oleks hind olnud ebamõistlikult kallis. Teiseks kuulsime kohalikelt, et juga on kuiva hooaja tõttu täiesti kuivanud ja seal pole midagi teha. Kolmandaks hakkas mu ammune põlvevigastus korralikult tunda andma ja rohke ronimine ei tundunud enam mõistliku tegevusena. Otsustasime loobuda Fumaca joast ja võtta sootuks kolmepäevane matk Vale do Capao´sse, mille pildid olid samuti imekaunid. Kuivõrd saime teada, et Salvadoris ja kogu rannikul jätkuvalt sajad ja mitte vähe, otsustasime mõnevõrra pikendada oma Lencois´s viibimist. Kolasime niisama linnas, nautisime imelist toitu ja käisime Reibeirao do Meio´s ujumas. Aja möödudes selgus, et meie pousadast ei saanud meile ka Vale do Capao jaoks grupi kokku ja me otsustasime proovida teisi reisibüroosid, mida linnas on väga palju. Kõige meeldivama teeninduse, sõbralikuma suhtumise ja odavaima hinna saime Extreme EcoAdventure´st. Väga muhedad tegijad olid. Neil oli kohe järgmiseks päevaks grupp ühepäevasele tuurile Moro do Pai Inacio´le koos teiste kohtade külastusega. Otsustasime selle võtta ja samuti panime end ootelistile Vale do Capao kahepäevasele tripil. Hommikul selgus, et pikka gruppi Moro do Pai Inacio´le siiski ei saadud, kuid meid "anti üle" partnerfirmale ZenTur, kellel oli sama tuur väljumas ja oli ainult 2 huvilist. Kokku oli meid siis neli. Maksis see 135 reali inimese kohta koos sissepääsuse, sõidu, lõunasöögi ja giidiga. Meie giidiks oli Lee (Eliziane Braga, [email protected]). Tõeliselt superhea giid, väga meeldiv inimene ja tagatippu veel ulmehea fotograaf:) Soovitan soojalt! Tuur oli mõnus, kuid minu jaoks osad kohad ei olnud nii huvitavad nagu raamatus kirjas. Aga päikeseloojang Moro do Pai Inacio´l oli nii hingematvat kaunis, et lihtsalt võimatu kirjeldada. Supervaated, superpildid, supertunded! Igal juhul on see külastamist väärt! Nagu hiljem selgus, oli Salvadoris ikka veel vihmane ja sadas kogu rannikul. Lencois ei tulnud ühel päeval piiskagi. Siis saigi langetatud otsus, et me ei lähe enam rannikule tagasi, vaid hängime Lencois kuni eelviimase päevani ja siis liigume ööbussiga Salvadori ja sealt otse lennujaama. Nii kava jäigi. Erinevatel asjaoludel organiseeritud matka me enam ei võtnud, küll aga hike´isime ise erinevatel radadel, käisime erinevates jugades ujumas ja jõe ääres päevitamas. Lihtsalt niisama mõnus ja rahulik puhkus vahelduseks tavapärasele ühest kohast teise tormamisele ja tihedale ajakavale. Nagu planeeritud, saabusime viimase päeva hommikul Salvadori. Peaks mainima, et mingil põhjusel ei olnud seekord Real Expresso buss üldse mõnus. Oli täiesti külm - õnneks olin jätnud oma matkamiseks kaasa võetud (ja lõpuks matkal mittekasutatud) magamiskoti välja ja saime mõlemad ennast külma eest sellesse sisse mässida. Hommikul Salvadori saabuses oli meie ainsaks mureks bussijaamast lennujaama saamine. Vestmik ja LP käes, käisin erinevatelt inimestelt küsimas, kuidas ma saaksin lennujaama poole sõita. Kõik 5-6 inimest, kellelt küsisin, näitasid erinevaid bussipeatusi (bussijaama kandis ristub u 6 v rohkemgi suurt magistrali ja bussipeatusi on erinevates kohtades ja erinevate teede ääres loendamatul hulgal). Tatsasime u 1,5 - 2 h mööda erinevaid bussipeatusi, saades iga kord erisuguse juhendamise, erisuguse vastuse jne. Samas, mitte iial ja mitte keegi ei öelnud, et ta ei tea, kuidas lennujaama saada. Lõpuks hakkas meile tunduma imelik, et kõik teavad erinevaid kohti, kust bussijaama saab - ja samas, kuskilt ei saanud ka. Istusime siis Barra poole suunduvale bussile ja küsisime vestmiku abil konduktoritädilt, kus me peaksime maha minema, et lennujaamabussi peale saada. Tädi lubas meid juhendada. Bussis oli teisigi abivalmeid inimesi ja nii me hakkasime Barra poole sõita. Tulemus oli see, et me sõitsime u 40 min pärast suhteliselt samasse kohta välja (bussijaama kanti, kuid teise tee äärde). Olime juba suhteliselt šokiseisundis - kui konduktoritädi näitas, et ärge muretsege, saate küll lennujaama bussi peale. Sõitsime edasi ja lõpuks jõudsime täiesti linnast väljas asuvasse lõpp-peatusesse, kust tõepoolest läks ka buss, mis peatus lennujaamas. Konduktoritädi viis meid käekõrval selle teise bussi peatusesse ja keelas kategooriliselt piletit osta - sellest peatusest olevat sõit lennujaama tasuta. Oligi. Tegelikult käivat LP järgi lennujaama buss ka Barrast ja Pelourinhost (ja saabudes me läksimegi ju otse Barrasse), kuid seekord võttis meie lennujaamateekond veidi rohkem aega. Samas, saime oma ringsõitu tehes kohalikega suhelda ja tegelikult oli see täitsa tore kogemus. LP-sse aga plaanin kirjutada, et neil võiks selle bussijaama piirkonna kohta olla ikkagi mingi täpsem info, kuidas bussi leida - info, et bussijaama vastast saab bussi peale on ikka liiga üldine, kui bussijaama vastas on u 100-200 meetrise vahega u 6-7 erinevate busside peatumiskohti ja bussipeatusi, erinevate teede ääres, erinevasse suunda suundumas.

Kokkuvõttes jäime oma lühikese ja väga rahuliku Brasiilia tripiga igati rahule. Saime täiesti mõnusat puhkust, mis oligi nii vajalik pärast kolimist, keskkonnavahetust ja üldiselt kaootilist ja kiiret suve taastumiseks. See tükike Brasiiliast, mida me nägime, oli värvikirev ja põnev ning kangesti tahaks sinna riiki tagasi minna, midagi muud avastada - muidugi pikemaks ajaks.

Toit oli seal ülimaitsev ja õlu hea. Pearoogasid tuleb muidugi üks kahe peale võtta, sest liha on reeglina mingi 700 grammi kanti, lisaks siis garneering. Omaette kogemus ja toiduelamus on Bahias väga popid par quilo-kohad, kus maksad söödud toidu kaalu järgi. Teine alternatiiv erinevaid kohalikke roogasid proovida on par pessoa-kohad, kus sööd niipalju kui jaksad, maksad inimese kohta (Pelourinhos maksime sellises kohas 42 reali inimese kohta, Barras oli hinnaks aga 13 reali inimese kohta). Chapada Diamantina ja Lencois on igal juhul väärt külastamist. Need on nii erinevad Salvadorist ja samas nii ülikaunid ja mõnusad kohad. Mul on muidugi natuke kahju, et ma ei saanud rannikul ilusaid kohti külastada, kuid tegelikult jäin ma nende 10 päevaga ülirahule:) Eks ma siis külastan Brasiilia rannikut mõni teine päev! Ja tegelikult ma sain Salvadoris ikka ookeani ka ja isegi õnnestus ära põleda - meie Lencoisse ärasõidupäeval oli lõunaajal ca 2 tundi vihmavaba ja me saime rannaski käia. Aga eks see linnarand oli ja jugades ujumine ja kuumadel kividel päevitamine oli hoopis teistmoodi puhkus.

Viisavabadust me nautida ei saanud, sest lahkusime Brasiilia poole 26.septembril ehk siis enne viisavabaduse jõustumist. Ja nii on mul passis Brasiilia viisa.

Bahia osariik on ilus ja põnev paik ning soovitan arvata seda oma Brasiilia reisi ajakavva. Mõnus!

Tip, suur tänu põhjaliku reisikirjelduse eest!

Lihtsalt niipalju Tipi jutule lisaks, et tava õllesõbrale on sealne õlu nagu vesi- kõik need Skol, Brahma, Antarctica. Kusjuures sealne Heineken on täiesti erinev Euroopas müüdavast Heinekenist, proovitud värk. See klassikaline euroopalik õllemaitse täiesti puudub. Samas arusaadav ka- kui juba talveperioodil on keskmine temperatuur 20 kraadi ringi. Ja hoiatus- tume õlu on neil hoopis magus.

Mis puudutab aga hindasid, siis võtke arvesse eelnevat juttu lugedes, et 1 euro= 2.6 reali. Ehk siis 42 eurone praad maksab 16 eurot. Ses suhtes söömine on seal tegelikkuses suht kallis. Näiteks menüü McDonaldsis maksab umbes 20 reaali tuuri.

Aga kokkuvõttes on muidugi Brasiilia väga super koht. Ise sain juba ilma viisata seal just ära käidud.

Brahma on ju väga hea õlu. Minu meelest on kõik need Heinekenid, Tuborgid, Carlsbergid jne. üks saast. Aga maitse üle ei vaielda :)

Ma ei vaielnudki maitse üle. Lihtsalt nentisin fakti, et Brasiilia (ja võib üldistavalt üldse lõunamaade õlledest nõnda rääkida) õlled maitsevad nagu vesi. Kes tahab klassikalist, tsehhi või saksa õlle maitset, siis see tavaliselt pettub. Samamoodi nagu pettusin Portugalis, kui soovisin absinti proovida- seal kõik 45%, siin aga 70%

See on tõesti väga huvitav koht.Tellisin omale http://tellinetist.ee õpetuse järgi BookDepository'st raamatu "Salvador Da Bahia, Brazil", mis oli minule väga hea lugemine. Plaanin järgmise 12 kuu jooksul ka ise sinna minna. Loodan, et sellest tuleb tõeline elamus, vähemalt raamatust lugedes jäi selline mulje :)

Kas keegi plaanin veel sinna lähiajal liikuda?

Tere! Plaanime reisi Lõuna-Ameerikasse, sh Brasiiliasse, kus ühe kohana on peatuspaigaks valitud Salvadori linn. Kes on seal käinud, soovitage palun, milline rand on seal just ujumiseks ja ka muidu mõnulemiseks kõige parem. Selle järgi saaksime siis ööbimispaiga valida. Vaatasime Praia da Barrat, aga Brazil Travel Information'is kirjutatakse, et ujumine on ohtlik kivide tõttu. On see nii? Samas oleks hea, kui ujumiskõlblik rand oleks linnale lähedal. Tänud vastajatele!