Eelmisel aastal käisime Horvaatia autoga, piiri peal polnud mingit probleemi. Samas aga riigis soovitan ettevaatlik olla, k.a. mitte jätta asju autos nähtaval kohal. BiH ei ole just kõige rikkam riik.

Autoga teise riiki sõitmine on kindlasti lepingus sees kas tohib või ei. Näiteks Eelmine aasta Girona lennujaamast autot võttes maksin 100 € juurde, et oleks luba Prantsusmaale sõita. Hetkel on renditud auto Milano Malpensa lennujaamast ning Budgeti tingimustes on kirjas, et Horvaatiasse võib minna kuid BH on keelatud.

Kui oled firma välja valinud siis loe tingimusi.

Käisime 24.04 -14.05.2015. Auto bronnisime läbi economicarrentalsi Spliti lennujaamast (15 päevaks). Maksime 127,66 euri. Border card oli hinna sees. Lisakindlustust ei võtnud. Tagatisraha oli 800 euri, mis vabanes päev pärast rendi lõppemist. Montes olime 8 ja BH -s 2 päeva (ööd).

Tänud vastajatele! Tõpoolest, piiriületamise teenuse eest on ettenähtud lisatasu. Praegu ei ole plaan meil veel kindel, kas piiriületus toimub ja niisama igaks juhuks ei tahaks selle lisateenuse eest maksta... Kas ja kuidas reindifirma üldse peaks teada saama, et ma üle piiri olen käinud? Proovin siin hinnata riske, mis oleks, kui algul seda lisatasu ei maksa, aga reisikäigus tekib ikkagi kindel tahtmine naaberriigis ära käia...

Nick7 -- rendifirma ei saa tavaliselt teada kas sa rendiautoga üle piiri käid või muud rendilepingus mitte lubatut teed (näiteks juhib autot lepingus märkimata isik). Rendifirma ei jälgi sind kuidagi. Siiski ei soovita ma reegleid rikkuda ja odavate kindlustustega läbi ajada.

Probleem tekib kindlasti siis kui sinuga midagi juhtub. Rendilepingus märkimata riigis (või rendilepingus märkimata juhiga roolis) ei kehti tõenäoliselt rendiauto kindlustused. Seega kui satud näiteks avariisse, võivad kõik tagajärjed ja kaasnevad kulud jääda sinu enda kanda. See on risk, millega arvestama pead. Tõenäosus, et satud avariisse, on väike kuid mitte olematu -- me ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Avarii kehtetu kindlustusega võib tähendada seda, et hiljem ostad lisaks oma rendiautole uue auto ka avarii teisele osapoolele ning tasud kannatanute ravikulud. Kannatanu isikukahjude (ravikulud jms.) hüvituspiir liikluskindlustuse puhul on miljonites eurodes. Arvesta, et rendifirmad ja kindlustusseltsid on kasumit taotlevad äriühingud, nende huvides ei ole kulusid kanda juhul kui on võimalik neid vältida. Kui kindlustusseltsil on võimalus miljonilise väljamakse (seltsi jaoks kulu) puhul sulle lepingu tingimuste rikkumise eest samaväärse summa ulatuses regressinõue esitada, pole raske arvata, milline on valik. Samamoodi pole põhjust arvata, et rendifirma loobub varakahju nõudest auto kahjustumisel.

Seega mõtle hästi asjad läbi -- mõne(kümne)eurone kokkuhoid rendisummas koos odavate kindlustustega võib halbade asjaolude kokkulangemisel kaasa tuua hilisema kohustuse elu lõpuni võlgu maksta.

Pole 100 % kindel, aga loogiline oleks see, et sa võõra autoga (rendiautoga) üle piiri ilma volituseta ei pääse. Selle tasu eest saadki volituse vms paberi, mis tõendab, et võid viia auto teise riiki. Kuna piiril toimub ka reaalne piirikontroll koos autodokumentide kontrollimisega, siis ma eeldaks, et sind saadetakse hiljemalt Bosnia poolelt tagasi.

Shengenis sellest probleemi ei teha, sest piirikontrolle pole, ja seega on enamasti lubatud sõita ka Prantsusmaalt võetud autoga Saksamaale jne. Mõned firmad nõuavad küll lisatasu isegi siis selle eest ja loa puudumisel naaberriigis kindlustused jms ei kehti. Reaalselt tekib probleem alles siis kui mingi jama on. Horvaatia-Bosnia piir on midagi muud.

Autode jälgmisest. Olen kuulnud Eesti kohalikust rendifrmast, mille autodes oleva GPS vms saadab signaali ka rendikontorisse. Autot tagastades võetakse su marsruut ekraanile ja vaadatakse, kas oled kruusateel sõitnud (leping neil seda ei luba), ja siis lisatakse lepingu rikkumise eest võimalusel kena lisatasu. Mujal vast veel nii innovaatilised ei olda.

Tere Käisime 2015 augustis autoga Horvaatias, Bosnias, Serbias. Meil oli juhuse tahtel vanemate liisinguauto. Eestis öeldi, et kindlustamaks piiriületus, peab olema kaasas omaniku poolt tellitud ja liisingfirma poolt välja antud volitus, et omanik ja liisingfirma on teadlikud ja nõus, kuhu autoga minnakse. Me tekitasime endale sellise paberi, see vist maksis ka midagi, aga täpselt ei mäleta. Nüüd, piiriületustest. Vbolla on pagulaskriisiga seoses asjad muutunud, aga eelmise suvel oli piiriületus lihtne ja formaalne. Ainus asi, mida Balkani riigid piiril enamasti näha tahtsid, oli too "roheline kaart", mõnikord ka tehniline pass. Seda volitust ei küsitud kordagi (vbolla meil vedas). Passe vaadati ka väga pealiskaudselt. Piiriületus ei olnud mitte üheski kohas mitte mingisugune probleem; Dubrovniku kandist Mostari käimine on tavaline. Ka ei tahtnud keegi meid röövida.

Lisan veel juurde, et igasugused navigeerimisseadmed osutusid Bosnias täiesti kasutuks, lõpetades töö teatega "this area is not digitalized". Tõsi küll, üks põhiline vana maantee, mis kulgeb läbi Bosnia läänest itta, sh. läbi Mostari ja Sarajevo, oli navil teada. Google maps andmesidega töötas - halvasti, aga siiski - kuid uuemaid teid ei teadnud seegi kuigi hästi. Pealegi, andmeside on Bosnias jube kallis, vbolla sõltub ka paketist jms. Mina maksin ca 20 min andmeside eest lõpuks üle 100 euro, ei soovita proovida. Soovitan osta korralik kaart. Meie sisenesime Bosniasse kõigepealt Serbia poolt, ehk et kõik need eelmainitud asjad juhtusid meiega Vishegradi kandis. Mostaris käisime ka, tulime Horvaatiast ja läksime tagasi Horvaatiasse ja andmesidet ega navi tookord ei kasutanud. Teed on üsna korralikud ja piisavalt märgistatud, aga kaart on siiski abiks.

Sai käidud 2014 suvel lõuna Horvaatias ja Spliti lennujaamast võetud rendikas Avantist vist. Siis saime 10-12 päeva rendika umbes 150 eest(tutikas skoda yeti) millega mägedes oli väga ok sõita. Dubrovnikusse minekuks polnud mingit lisatasu vaja aga kui oleks BIH sisemaale minna tahtnud Mostari, siis oleks pidanud lisa maksma, kui õigesti mäletan siis umbes 100 euri.