Käisin novembris. Otsin piletid internetist Estraveli lehelt 935 euroga (minek: Tallinn-Amsterdam-Seattle-Honolulu, tagasi San Fransisco kaudu). Külastasin lisaks Oahule veel Mauit ja Suurt Saart, seda kõike kahe nädala jooksul. Aega oleks võinud olla rohkem, sest näha ja vaadata on palju. Loodus on võimas, ilm väga vahelduv, aga supermõnus. Elamist tasub vaadata www.vrbo.com lehelt, seal igale maitsele majutusi ning minul seda kasutades probleeme ei tekkinud ja julgen soovitada. Autorent on kallis, muidugi kasutasin Budgeti. Ehk odavamaid valikuid kaa, aga soovisin kindlapealeminekut ning eelnev kogemus suvalise firmaga Puerto Ricos pani mõtlema, kas ikka võtan seekord odavama. Toit on üldiselt kallis, riided jms odav nagu USAle kohane, aga kuna iga asi maksab, siis soovitan paksu rahakoti siiski kaasa võtta. Odav Hawaii ei ole kohe kindlasti, aga minna tasub sellegipoolest.
Head Uut Aastat! Suured tänud ragazza! Ma ei teagi, kas mujale, kui Honolulu ja Waikiki randa jõuame. Nimelt meil keeleõppe kursus seal 2 nädalat. Meie lend Lufthansaga Helsinki- Frankfurt- San Fransisco- Honolulu ja maksis 900 midagi. Edasi-tagasi ikka.
Üldiselt soovitan Honolulul elamist vaadata Waikikile. Miks? Sest kogu linnamelu on käega katsuda, vaade kõrgema korruse apatrmendist võrratu, shopping, meelelahutus kestab poole ööni, Waikiki rand on elamus omaette (soovitan ka võtta 1,5h tunnine katamaraanisõit merele), Diamond headi otsa tasub teekond ette võtta jne jne.. tegevust peaks jätkuma õhtuti pärast keeleõppekursust küll ja veel.. Honolulust mitte kaugel, ca 20 minutit autosõitu, asub ka Hanauma laht, kus on hea snorgeldada ja niisama imekaunis kohas aega veeta. Edasi pikki idarannikut põhja sõites on ka meeletult palju ilusaid mere-mäevaateid. Üldiselt võiks öelda, et Honolulu sai minu nö parimate linnade listis päris kõrge koha :) Ja ärge unustage proovida Mauna Loa makadaamiapähkleid, mida müüakse Honolulus iga nurga peal ABC poes ning külastage ka Honolulu Cookies poodi, saate degusteerida ülimaitsevaid küpsiseid.
Head uut aastat Tripikatele!
Päris kaugele minek, et keelt õppida:) Kui Honolulust välja ei saa, siis on veidi kurb muidugi, sest silmale on rohkem väljapool. Kui muud ei jõua, aga peaks üks vaba päev olema, siis kasvõi vaatamise mõttes saarele ring peale. Autorendiks soovitati kunagi siit head kohta ja mina jäin rahule - mietwagen.de vms. Rohkema aja korral, siis mägedes saab matkata, vaalad peaksid vist juba vaadeldavad olema, eelnevalt nimetatud kohad. Saare tuulepealne (kui nüüd puusse ei pane) ehk Honolulu vastas külg on märks ilusama ja lopsakama loodusega. Isiklikult leian, et ajaloo vaatenurgast võiks Pearl Harbour olla koht, kus ära käia. Teised saared ei ole vist antud juhul teema ja isiklik kogemus piirdub ka ainult Kauaiga. Ehk on abiks.
Hei! Elame hetkel elukaaslasega Uus-Meremaal ja plaan oleks märtsis teha tutvust pisut Havaiga. Lendame Honolulusse. Oleksin väga tänulik info eest mis puudutab liikumist erinevate saarte vahel. Kuidas oleks kõige taskukohasem liikuda ühelt saarelt teistele ja kuna lühikese ajaga (10 päevaga) palju ei jõua, siis millised saared valida. Samuti mis transporti saartel ringi liikumiseks kasutada? Tänud juba ette! Mari-Anne
Mina bookisin juba kodus olles siselennud go! kodulehelt http://www.iflygo.com/. Mulle tundus nende hind odavam kui kasutada Hawaiian lennufirmat ning mulle sobisid ka go! lennuajad. Honolulult Maui Kahuluisse lendasin ca 25 minutit CRJ200ga. Mõnus ja kiire lend ja eriti aktiivne ning humoorikas stjuadess pardal :) Saarel liikumiseks kasutasin rendiautot. Mauilt lendasime Suurele Saarele Konasse ka ca pool tundi ja see teekond oli väiksema Cessna caravaniga- lennatakse visuaallennureeglite järgi, st allpool pilvi ning tegemist justkui huvilennuga- aknast on näha ja vaadata nii nii palju. Lennuk ise väike, piloodid muhedad olles ise ka nö pardateenindajad ja hiljem tassivad kohvrid ka välja:) peale selle oli neil kokpit koguaeg nähtaval ning tore oli piiuda lennukikõrgust, kaugust sihtkohast jne jne:) suurel Saarel kasutasin taas rendiautot. Tagasi Honolulusse lendasin samuti CRJ200ga ja tegemist oli pooletunnise lennuga.
Üldiselt soovitaksin paika panna, mis teid selle 10 päeva jooksul huvitab, sest kõike näha ei saagi ning kiire ühest kohast teise pole ka õige. Mina tahtsin nt vulkaane ja laavat näha ja seda saab ainult Suurel Saarel, teistkorda ma enam seda saart seega ei külastaks. Kustumatu mulje jättis pigem Maui ning Oahu saar on tulles-minnes niiehknii paratamatus:) Kauaile tahaks kaa minna kunagi:)
Veebruari lõpupoole panen siia kindlasti ka üles oma kogemused. Keeleõppe ja kogu muu infoga. Aga, kuidas saartel Wifiga? Üldse internetiga? See pole küll teab mis pikk aeg ära olla, aga koju jääb palju asju, millega vaja kursis olla.
Kui mujal ei saa, siis aitab Apple pood välja - seda võetakse nagu tasuta netis käimise võimalust:) Alati võib ka midagi osta, sest hinnad meiega võrreldes head.
To ragazza – aitäh info eest, ostsime Sinu poolt antud leheküljelt siselennupiletid ära Oahult Mauile ja tagasi. Nüüd on mul järgmine küsimus. Olen palju vaadanud ööbimisi Hawail, aga ei ole suutnud midagi budget hinnaga leida. Kas keegi ehk oskab soovitada midagi odavat, aga puhast? Ehk teab keegi, kas Hawail on võimalik telkida randades? Olen väga tänulik igasuguse informatsiooni eest!
mönel rannal peab olema ettevaatlik, laine kipub ootamatult kiskuma mere poole tagasi ja väiksema kogemuse korral vöib ka ära uppuda. aastaid tagasi juhtus selline elamus yhel rannal, kaardi pealt vaadatuna jäi vist Honolulust "vasakule", lääne poole,
Hawaii saared on väga mitmekülgsed. Näiteks leidub seal tervelt 11 kliimavöödet 12-st - rannas troopilist ja mägede otsas arktilist. Võin kirjutada sulle kahest saarest, Oahust ja Mauist. Esimesel neist olen elanud, Mauil olen niisama reisinud. Kõik oleneb sellest, kui palju aega on sul võimalik kulutada ringi reisimisele, sest isu küll täis ei saa.
Esmalt siis Oahu saar ja Honolulu. Lennukist maha astudes tabab sind soe ja meeldiv briis ning selline kliima seal püsibki, enamvähem ööläbi ja aastaringselt - hea soe ja mõnus ja küllap tead seda juba isegi. Honolulu mind alguses ehmatas, kuna olin arvanud, et nii linn kui terve saar on palju metsikum. Aga esimene pilt oli, et see on ju täitsa Ameerika ja mida te ameeriklased paradiisiga teinud olete, selle ära rikkunud. Oahu on pindalalt umbes 2/3 Saaremaast ehk üsna pisikene, aga inimesi elab seal ligi miljon. Lisaks ohtralt Jaapani turiste, keda on kõik kohad täis. Honolulus elab sellest rahvast umbes pool. Kui Honolulusse minna, siis soovitan võtta hotell ikkagi Waikiki linnaosasse. Ütlen kohe ära, et see osa Honolulust on mõeldud turistidele ning enamus turiste just seal peatuvadki. Waikiki rand on olenevalt hotellist enamvähem mõne minuti jalutustee kaugusel. Tänavad jooksevad enamvähem blokkidena, nagu USAs ikka, kolm peamist paralleeltänavat on Kalakaua, Kuhio ja Ala Wai bulevard. Restorane, ööklubisid ja ABC poekesi on kõikjal. Tõsi, ka rahvast on omajagu, peamiselt ikkagi turiste, eriti jaapanlasi. Paljudes kohtades on menüüd lisaks ingliskeelsele ka jaapani keeles ning ABC poed aktsepteerivad maksevahendina ka jeene. Nagu siin eespool mainiti, siis kõik vajalik on käe-jala juures. Umbes 15-45 minuti jalutuskäigu kaugusel on Ala Moana ostukeskus (võib ka bussiga, number 8,19,20 ja 42 peaks sinna viima, bussipilet maksab 2.50, alla 17-aastastele 1.25 ja kehtib see kaks ja pool tundi, maksta saab ainult täpse rahaga bussis olevasse piletiautomaati, siseneda saab ainult esimesest uksest ning bussi sõidugraafikud kusagil posti küljes pole - kui tahad teada millal buss tuleb, vaata nutitelefonist). Ala Moana keskuses saab terve päeva shopata kui huvi on. Keskusest üks blokk mägede poole (Mauka-side) on WalMart, sealt saab päris odavalt söögikraami. Iseenesest võib ka terve puhkuse veeta Waikikit avastades, seal on kõik olemas. Teistesse Honolulu piirkondadesse ei soovita väga elamist otsida, kuna seal pole suurt midagi teha. Nagu USA puhul tavaline, siis tänavatel elab ja liigub sageli vaid kõige vaesem klass, tänavad on tihti mustad ja räpased või puuduvad kõnniteed üldse, sest kõik sõidavad autodega niikuinii. Waikiki on aga turismipiirkond ja seda hoitakse korras (kuigi ka seal on tänavatel mõningaid kodutuid), tänavad on ilusad ja täis ilusaid ja hästipügatud taimi. Waikikilt näeb ka Diamond Headi kraatrit (sinna saab ka üles ronida, sissepääs oli vist 1 dollar ning kui oma pool tundi kuni tund ronida, siis jõuad tippu, kust avaneb kena vaade Waikikile. Üldjoontes on ka Diamond Headi ümbrus ilus ja kenasid maju täis.
Kui soovid ka linnamelust veidi eemale saada, siis selleks on mitmeid variante. Soovitan seda teha autoga, sest bussisõit võib võtta väga palju aega. Bussiga saab küll igale poole ümber saare 2.50 eest sõita, aga tihtilugu on peatused vaat et iga posti juures. Olen ise teinud väljasõite, kus bussis tuleb loksuda mitu tundi ning teist samapalju tagasi tulles. Pimedaks läheb seal 6-7 paiku õhtul. Kui hommikul startida, jõuab autoga terve päevaga saarele kenasti tiiru peale teha.
Kui alustate sõitu Honolulust, siis võiksite sõita mööda H3 maanteed mööda (kuna seal on ilusad vaated) Kailuasse, Kailua randa, mis minu jaoks oli üks ilusamaid ning polnud ka ülerahvastatud. Kailua pisikene linnakene on samuti väga-väga ilus ning see oleks suurepärane koht, kus oma pensionipõlve veeta. Isegi kui Honolulus võib vihma tibutada, paistab Kailuas tihtilugu päike (või vastupidi). Kui aega on rohkem, tasuks H3 maantee asemel minna teistkaudu, veidi pikema ringiga, H1 maanteed mööda (mis küll peatselt Kalanianaole Highwayks muutub). Esiteks on Diamond Headi ümbruses palju kenasid kohti. Kahala Beach on ka äärmiselt ilus. Kuigi seal see kõige kenam osa kuulub hotellile (Kahala Beach resort vist oli), siis võib kaks kätt taskus sinna siiski minna ja delfiinide ujumisshowd jälgida. Ära meid sealt keegi igastahes ei ajanud. Edasi ida poole sõites jääb teele muidki turistilõkse. Näiteks Hanauma Bay looduskaitseala, mis on põhiline snorgeldamiskoht. Pilet maksis viimati 7.50, kuid seal on tihtilugu parkimisplats täis. Mõnele on seal väga meeldinud, palju värvilisi kalu ja koralle, aga minu jaoks ülisuurt vau-efekti polnud. Hanauma Bayst enamvähem üle tee asub Koko Head. Tegemist siis vulkaaniga, kuhu otsa saab ronida. Päikeselise ilmaga võtab see ikka korralikult võhmale, kindlasti tasuks mitu liitrit vett kaasa võtta, väikestele lastele ja nõrga tervisega inimestele ei soovita. Ennem tasuks siiski Koko Head teha ja siis pärast minna snorgeldama ja vette ligunema. Kui edasi minna, siis on 5 minutit väga lahedat ja käänulist teed ning jõuad Sandy Beachile, mis on tuntud oma väga tugevate lainete poolest. Olge ettevaatlikud, sest tunne on selline, nagu oleksite pesumasinas. Pärast tuleb teil kaks nädalat igast august liiva. Siis juba ootamas ees eelpool mainitud Kailua Beach. Edasi mööda hurmavat teed liigeldes on mitmeid kohti, kus sobilik peatust teha. Näiteks Kualoa lähedal on Macadamia pähklite müügikoht ja saab neid kõiki erinevaid pähkleid seal proovida ning õues ka ise purustada ja süüa nii palju kui jaksad. Kohvi saab ka degusteerida ning sealt saaks suveniire kaasa osta. Kohe pärast seda tulebki Kualoa Beach Park, mis on päris suur. See on väga ilus, seal tasub pidada piknikut ja nautida sinist vett, valget liivaranda ja eemalt paistvat Chinaman´s Hati nimelist saarekest. Kui Kualoast hakata mööda rannaäärt jalutama, siis u 15 minuti pärast jõuab ühte salajasse kohta nimega Secret Island (tegelikult küll poolsaar ja hästi ranna äärest minnes saabki sinna. Tavaliselt viiakse sinna paadiga ja kenakese summa eest, aga paljudel seda raha ikka nii väga loopida on). See on ka üks ilus paigakene minu meelest. Kualoa on kõige enam tuntud oma 40.000 aakrilise rantšo poolest, kus on valminud vist 99% Hawaiil filmitud filmidest ja sarjadest: Jurassic Park, Godzilla, Lost, Pearl Harbour, Mighty Joe Young, George of the Jungle jne. Võite võtta sealse tuuri bussiga (kestab äkki tunnikese ja maksis äkki umbes 26 dollarit). Pikemalt pole minu arust seal mõtet peatuda... kui siis ehk hobusematk oma kallima pealetungival soovil. Kui autoga edasi sõita, siis sõidate mööda ookeani äärt, vahepeal on selline tunne, et pistad käe autoaknast välja ja saad selle ookeanisse kasta. Muuseas, kui sõpradega minek, võiksite võtta kastiauto (truck, hawaiilaste põhiline liiklemisvahend). Inimesed võivad kastis sõita (ja seda nad ka teevad), ning saate kordamööda juhti vahetada ja päikest võtta. Sõit möödub võrdlemisi kiirelt ning ilu on jalustrabav, tasuks kaamera käepärast hoida. Laie on järgmine koht, seal asub Polüneesia kultuurikeskus. Selle jaoks tasuks võtta eraldi päev, sest seal lähebki terve päev ära. Minule see meeldis väga-väga. Mõni on selle kohta küll öelnud, et see on Disneyland täiskasvanutele. Aga see on tore ja huvitav, tutvuda saab Polüneesia kultuuriga ning igal väikesel saarekesel on oma kultuur - Tonga, Samoa, Tahiti, Hawaii, Uus-Meremaa, Fidži... avastamist jätkub, aga soovitaks seal olla juba alates uste avamise hetkest saadik (oli äkki 11.45 päeval, enamus turismibusse saabub umbes kella 1-2 paiku, aga siis ei jõua kõiki asju läbi käia). Laies on veel ka suur ja uhke mormoonide tempel mäe otsas, sinna peaks tasuta saama. Laies on veel Laie Point, kus võiks käia. Seal on filmitud ka üks stseen filmist Forgetting Sarah Marshall vms. Edasi, põhja poole sõites, peaksite nägema tee ääres vanadest veoautodest ja koolibussidest ümber kohandatud söögiplatsi. Seal võib süüa, kõige tuntum neist on valge ja üsna ära soditud Giovanni´s Shrimp Truck - võtke sealt krevetid ja laske hea maitsta. Nii häid krevette kui Hawaiil erinevates kohtades sain, pole ma veel kusagilt mujalt saanud. Eesti inimestele võivad sellised söögikohad tunduda esmapilgul ebahügieenilised. Seda nad ka tegelikult on, üks tuttav sai näiteks ühest sellisest toidumürgituse). Aga kohalike seas on need väga populaarsed. Edasi võiks suuna võtta Waimea peale. Ekstreemsusi armastavad inimesed saavad kalju pealt alla hüpata, mis on igalpool Hawaiil väga populaarne. Waimea Valley & waterfall on samuti koht mida avastada (asub hüppekohast üle tee). Aga seal oli sissepääsupilet, ehk mingi 15 dollarit kui ma õigesti mäletan. Kusagil seal läheduses peaks olema ka laht, mis on täis suuri kilpkonni, kahjuks olen selle täpse asukoha unustanud. Edasi ootab Haleiwa piirkond, mis on siis kui ikooniline põhjaranniku (North Shore) linnakene. Mõnus, vaikne ja parajalt uimane. Matsumoto shave ice (purustatud jää, millele lisatakse maitseid - mõned on selle järgi hullud, mul jällegi suurt vau-efekti polnud, aga tasub ära proovida, kui seal juba oled. Matsumoto on siis kõige tuntum shave ice´i müügikoht tervel Oahu saarel ja üldjuhul on seal oma 15-minutiline ootejärjekord. Tervele saarele tegelikult ringi peale ei saa teha, sest vahepealt on lõik teed puudu (sama asi ka näiteks Mauil). Seega võtke suund lõunasse ehk tagasi Honolulu suunas. Teepeale jääb veel Dole´i ananassikasvandus ja maailma suurim ananassi-labürint või midagi taolist. Ise ma seal ei käinud, seega ei oska ka soovitada. Sümboolse pildi võite ikka teha seal ananassidega ;) Saare läänepoolne osa on minu jaoks metsikum. Seal elavad valdavalt hawaiilased, kes pole turistidega niiväga harjunud. Ka turiste seal hordidena ei käi, pigem mõned uudishimulikud. Vesi seal nii ilus helesinine pole, kõrged mäed ja tihti ka pilvisem-vihmasem. Aga päikeseloojangut võib sinna minna vaatama, kindlasti leiate mõne kena kohakese ja peaaegu inimtühja liivase rannaribagi.
Kui veel Honolulust rääkida, siis paljude jaoks on kohustuslik ka Pearl Harbori külastamine. Oh üllatust, ise ma sinna ei jõudnudki, seega suurt sellest midagi rääkida ei oska. Palun viige end kindlasti ennem kurssi, kuidas sinna minna ja mis kell oleks mõistlik minna ning kõik oleneb ka teie eelarvest. Seal on osad atraktsioonid ka tasuta, vähemasti mu tuttavad käisid, kuid selleks tuli neil juba hommikul kell pool seitse seal kohal olla ning sisse said nad alles kell 1 päeval. Hiljem minnes ei saa garanteerida, et te üldse sisse saate. Teine võimalus (ja mugavam) on minna mõne shuttle´iga/reisibussiga. Shuttle teenust pakkuvaid firmasid on kümneid erinevaid. Võtavad nad peale Waikikist, teie hotellist üldjuhul. Kuid tähelepanu!!! Olen mõnede nende firmade köögipoolega tuttav ning võin öelda, et tegemist on väga musta äriga. Umbes kümmekond sellist firmat kuulub Egiptusest pärit perekonnale ja nende sugulastele, kes kõik omavahel tülis ja löövad üksteisele nuga selga. Need firmad võivad pakkuda küll odavamaid reise, aga jätavad sageli kohale tulemata või jäävad väga palju hiljaks. Eriti firmad nagu Waikiki Trans, Rabi Trans jms. Kvaliteetsematel (ja ka kallimatel) firmadel nagu Roberts Hawaii on võimalik ka see, et on transport + sissepääsupiletid. Ehk et viiakse sind hotellist kusagile kohale, näiteks Pearl Harbourisse, seal sees on siis erinevad sissepääsud (oleneb mitmel laeval või atraktsioonil tahad käia), ehk et sinu sissepääs on garanteeritud ja ei pea pool päeva ootama, ning hiljem tuuakse sind tagasi hotelli.
Honolulus on veel ka Hiinalinn, mida võib samuti väisata, kuid sealgi hoidke silmad lahti, sest palju leidub kodutuid ja mentaalselt haigeid isikuid tänavatel, kellega Eesti inimesed harjunud pole. Muidu nagu Hiinalinn ikka, võib sealt igasugu huvitavat tavaari leida, puuviljad on samuti odavamad ning miks mitte mõni tundmatu Hiina maiustus endale proovimiseks lubada? Või mõnda Hiina koogipoodi sisse põigata. Hinnad üldjuhul odavamad kui mujal. Hiinalinna kõrval on pilvelõhkujatega Downtown ehk kesklinn. Eriti suur see just pole, piirdub mõne blokiga. Kohe downtowni kõrval, veidi Waikiki poole minna, on ajalooline piirkond, sealt soovitan ka veel läbi põigata kui mahti on. Näiteks Iolani palee on kindlasti vaatamist väärt ja ega teisi nii vanu (ja suursuguseid) ehiti Hawaiil naljalt näe.
Kui teile sobivad veidi ekstreemsemad ettevõtmised, siis minu jaoks number üks asi, mida Hawaiil teha, on erinevatel matkadel käimine. Enne matkale minekut võiks väikest eeltööd teha, sest kui tegemist pole just riikliku tähtsusega vaatamisväärsustel (nagu Haleakala Maui saarel), siis puuduvad igasugused teeviidad ja sildid, need olevat koguni keelatud. Samuti on matkarajad erineva raskusastmega. Ei tasu mõelda, et olen suur ja tugev ning mis see matk minu jaoks siis on. Mõned matkarajad on sedavõrd ohtlikud, et need on ohtrate surmade tõttu koguni suletud. Vahetusriided soovitaks alati kaasa võtta ning ka mitu liitrit vett ja mobiil. Ma ise soovitaks aga järgnevaid: Lanipo Trail - asub enamvähem Honolulu linnapiiril, väga mõnus matk, mägedest üles-alla minek ning ilus vaade linnale ja Diamond Headi kraatrile. Olomana Three Peaks - asub enamvähem poolel teel Honolulust Kailuasse. Kolm mäetippu. Vahepeal tuleb end köitega üles tõmmata või alla lasta. Vaade on aga hingematvalt ilus. Soovitan minna vaid siis kui on päikeseline ilm. Sealsamas lähedal on ka Maunawili Trail, mis läheb läbi metsa ning on porine ja libe. Lõpus on kosk ja väga populaarne on sealt väikeselt kaljunukilt alla hüppamine. Manana Trail - asub Pearl Citys (Honolulu lääneosa), mõnus matk ja mitte ka väga raske, lõpus on kosk ning saab samuti köiega vette hüpata nagu Tarzan. Mulle see meeldis. Stairway to Heaven (Haiku Trail) - mõtlesin pikalt, kas seda soovitada või mitte. Tegemist on omajagu ohtliku turnimisega. Tuleb minna öösel, umbes kella 3 ajal (siis on valvurite vahetus, kella kahest neljani öösel valvurit pole). Muidu on see koht keelatud ning valvur valvab, vajadusel lippab ka teile järgi. Esmalt tuleb minna läbi pimeda metsa umbes 15 minutit ning seejärel hakata turnima - umbes 800 meetrit tõusu mööda treppi, mis vahepeal meenutab suisa redelit. Seal on väga niiske ja see trepp on tohutult libe, astmed on väikesed ning trepp ise kitsas. See on üsna väsitav, riided on teil peatselt läbimärjad ning juua võite nii palju kaasa võtta kui kanda jaksate. Vahepeal on ka platvormid kus puhata. Kindlasti võtke kaasa ka pikemad riided, sest seal kõrgel tugeva tuule käes ning läbimärjana hakkab teil külm. Kui olete tippu jõudnud, siis valmistuge kõige uskumatumaks vaateks, mida kunagi näinud olete. See on päikesetõus ja kui läheb valgeks, saate aru, kuhu te õigupoolest olete roninud. Uskumatu vaade ning kõik on lihtsalt nii sürreaalne. Minu kõige ägedam matkamine vaieldamatult. Aga nagu ütlesin, nõuab see ka suurt vaeva. Lisaks on veel ka muid matkaradasid (nagu Ka´au kraater, Pu´umanana trail, Bear Claw jnejne), aga kindlasti lugege ennem nende kohta ja kui te pole enda tervises või ronimisoskustes kindlad, siis ärge minge enda eluga mängima. Valdavalt sobib see ainult heas vormis ning kõrgust mittekarvatele inimestele.
Oahul on veel aga avastamisruumi küllaga, kõik ei tulnud ilmselt hetkel meeldegi. Kui raha ei piira, siis võiksite võtta helikopterituuri ümber terve saare või minna mõnele lõbusõidule. Pakkumisi tehakse sulle suisa tänaval ning kindlasti leiad mõne sobiva. Ärge unustage külastamast ka Honolulu Cookie Companyt ja Yogurtlandi, kus saate tasuta proovida erinevaid tooteid ja neid suveniiriks kaasagi osta. Kohalikud ananassid on samuti väärt proovimist ning ka Hawaii toidud nagu medium raw poke või mahimahi, samuti eelpool mainitud krevetid. Snorgeldada saab vajadusel ka Waikiki rannas (umbes Barefoot Beach Cafe ees), hoidke aga haide suhtes silmad lahti, hairünnakuid esineb tihti ning nad tulevad ka põlvekõrgusesse vette. Sääski ja kärbseid seal polegi (vaid mõni üksik), matkates ei pea ka mürgiste loomade eest muret tundma, neidki pole. Honolulu piirkonnas eriti, aga ka mujal, on suured prussakad ainult, osad neist ka lendavad. Ärge neile peale astuge, toote nende munad enda saapatalla küljes koju kaasa. Muud hetkel Oahu kohta pähe ei tulnud :)
MAUI See saar on täiesti teistsugune kui Oahu. Lennujaamgi tundub kui puukuur. Kunagi sai Oahult praamiga Mauile, enam mitte. Nüüd kasutatakse pigem lennukit. Tihti on need nagu bussid, vali millist istet soovid. Oahult Mauile lennates valige vasakpoolne istmerida, siis näeb rohkem. Mõne saare vahel lendavad lennukid on sedavõrd pisikesed, et enne lennuki peale laskmist kaalutakse reisijad ära, paigutatakse vastavalt kaalule, piloot tõmbab kokpitile kardina ette ja lend võib 8 inimesega võib alata. Justkui mudellennukiga sõidaks. Netist saab enamvähem hea hinnaga pileteid, Oahult Mauile näiteks 60-90 dollarit, arvestama peab ka pagasimaksuga (veidi alla 20 dollari oli viimati, võib-olla oleneb ka lennufirmast). Maui on minu jaoks mitmekesisem kui Oahu. Esmalt torkab silma see, et seal pole nii palju turiste. Rahvastki on seal oma kümme korda vähem. Linnad, kui neid linnadeks saab nimetada, on võrdlemisi väikesed. Sellist bussitransporti nagu Oahul seal pole ning Mauil on ainuõige tegu võtta auto kõikideks päevadeks kui seal olete. Meie saime näiteks 10ks päevaks Full Size Chevroleti 390 dollariga (kindlustust ei võtnud). Rendifirmad toovad sind lennujaamast oma autoplatsini ja hiljem viivad ka tagasi, seda siis ilma tasuta kui sul on auto ennem broneeritud. Hotellid on Mauil üsna kallid. Kõige odavam majutuskoht, üks vana lobudik hostel, maksis umbes 100 dollarit öö. Bensiini hind viimati oli umbes 4,5 dollarit galloni eest (Californias sain näiteks 3,7ga galloni eest). Ehk et bensiin on Hawaiil üsna kallis, kuid eks see ole ka loogiline. Nagu öeldud, siis ilma autota pole Mauil midagi teha. Kuid liiklus on hõredavõitu, jaapani turiste ringi seal ei sagi... tundus, et kõik turistid olid mesinädalaid veetvad paarid USA mandriosast või Lääne-Euroopast.
Kahului on suurem keskus, kus asub ka lennujaam. Võtke endale midagi Safewayst söögipoolist (või siis CostCo, lennujaama lähedal, Costcosse saab ainult kleindikaardiga, kuid selle ees on üks üliodav söögikoht, nimi oli Kirkland või midagi sarnast). Oleneb palju on aega päikese loojumiseni, kuid lähedalasuvatest kohtadest soovitaksin minna kas Paia hipilinnaga tutvuma või Wailukusse Iao Valley State Parki (autoga sissepääs on tasuline, aga parkige see enne valvuri putkat, siis on tasuta). Kui aega piisavalt, siis võite ette võtta sõidu läbi mägise Maui loodeosa poolsaare. Meenutab kohati Kreekat, kohati Iirimaad ja on väga kena. Kuid olge ettevaatlikud. Teed on väga kitsad, palju on S-kurve ja pimedaid kurve ning ühelpool on mägi ja teiselpool kuristik, seega palju eksimiseks ruumi ei anta. Kohalikud kimavad sealt suurel kiirusel läbi, ärge jalgu jääge ning ärge liiga uljalt kurvi sisse lõigake. Lisaks tuleb seal igapäevaselt ette varinguid ning olenevalt rendiauto firmast ei pruugi kõik firmad korvata neid kahjusid mis on tekkinud kivivaringust. Enamus Maui rendifirmasid üldse ei taha, et te sinna piirkonda sõidaksite, mõnel võib see ka rendilepingus olla välja toodud. Kuigi tundub, et see on väike vahemaa, vaid mõnikümmend miili, sõidab seda mitu tundi. Eriti kui on soov nautida ümbrust ja pilte klõpsata (võtke soovitatavalt kabriolett või katuseluugiga auto, siis ei pea autot iga kivinuki taga kinni pidama). Asustust seal praktiliselt polegi, on niisama ilus. Teekate pole ka alati just kõige siledam, nii et olge valmis. Seal jääb teepeale näiteks Nakalele Blowhole, mis suure lainetuse ajal vett joana üles purskab, samuti Honolua-Mokulela, kus peaks olema hea snorgeldada, kuid kui seal käisin, siis olid ainult jõhkralt suured lained ja snorgeldamisest ei tulnud midagi välja. Edasi sõites jõuate justkui tagasi tsivilisatsiooni. Esiteks Kapalua linnakene, mis orienteeritud golfimängijatele. Väga ilus minu arust ning silmale ilus vaadata. Edasi Ka´anapali, samuti ilus piirkond kallite hotellidega. Seal on kaubanduskeskus Whalers, aga enamus poode on luksust armastavatele turistidele. Ka parkimine on seal üsna kirve hinnaga, aga kui Whalersi mõnest söögikohast süüa osta, siis saate parkimispileti peale templi, millega 3 tundi tasuta parkida. Liivarand on väga ilus ja seal võib kenasti päevitada. Samuti on kohe sealsamas Black Rock (auto võite siis Whalersi parklasse jätta. Ranna enda jaoks on Kaanapali Beach Hoteli juures parkimiskohti umbes kaheksale autole ja need on alati täis). Black Rockist saab muidugi alla hüpata, mida iga ekstreemsusi armastav isik ka teeb. Samuti on seal minu arust kõige parem snorgeldamiskoht, selle Black Rocki ääres siis. Tasub kindlasti minna. Kui sõidate mööda rannikut edasi lõunapoole, tuleb Lahaina linnakene. See on minu arust üks ilusamaid linnu Maui saarel. Kui võimalik, võtke näiteks üheks ööks tuba Lahaina Inni (üsna odav ja asub kohe peatänava Front Streeti nurgal). Väga ilus promenaad ning oma õhtu võiks lõpetada sealseid kunstigaleriisid väisates (muuseas, seal on ka Picasso, Rembrandti jt tuntud kunstnike originaaltööd ning mõnedel õhtutel jagatakse kõigile külastajatele suupisteid ja veini ning osad kunstnikud (mitte küll eelpoolmainitud kaks) on ka ise kohal. Seejärel õhtustage mõnes kenas kohas. Ääremärkusena lisaks, et igalpool reklaamitav The Cool Cat oli minu jaoks pettumus. Lihtsalt hoiatan. Lahainast edasi lõunapoole sõites on teeääres mitmeid liivaseid randu, kus peesitada. Ilmselt sõidate mööda ka Maalea asulast. Sealt väljuvad laevad/kruiisid näiteks Molokini atollile. Tegemist on siis väidetavalt maailma top10 hulgas oleva snorgeldamiskohaga. Pilet kahele oli umbes 200 dollarit sinna (saaks ka 40-ga nagu meie, kuid selleks tuleb veidi luisata, esitlusel käia, see on riskantne ja seda varianti väga ei soovita). Aga see merereis ise on väga tore, kestab umbes 5 tundi, saab süüa ja tehakse nalja, kogu snorgeldamisvarustus on korraldaja poolt (sain ka optilise ujumismaski soovitud tugevusega). Muidugi, kel merehaigusega probleeme, nende jaoks võib see loksutamine olla košmaar. Minu isiklik arvamus on see, et see on tore ja vahva, kuid on ka paremaid snorgeldamiskohti ja 40 dollarit paari kohta olekski selle paras hind. Aga see oli siis ja just selle konkreetse firmaga, erinevaid aluseid kes sinna viivad on ka oma kümmekond vähemasti. Lisaks viiakse ka kilpkonnadega ujuma, mis on samuti väga lahe.
Kui minna lõunapoole edasi, siis seal on Kihei linn, mis jookseb mööda rannikuäärt kui väljavenitatud boa. Ma ise ööbisin Kihei põhjapoolses osas (North Kihei), kuid lõuna-Kihei jättis parema ja väljapeetuma mulje ning oli ilusam. Kui veel lõunasse minna, siis on seal veel Big Beach, mis on väga suur liivarand, lainedki on seal päris mehised. Selle kõrval, kaljunukist üle ronides, on Little Beach, seal võib ka porgandpaljaid päevitajaid kohata, nii et olge valmis ka selleks. Pärast neid enam liivarandu ei tulegi, algab väga huvitav maastik, nimelt siis kustunud laavaväljal saate sõita mööda pisikest teed. Ahihi Kinau looduskaitsealal on võimalik ka snorgeldada, kuid see on ainult professionaalidele, sest see on väga kivine ja võib end kergesti veristada ning veri meelitab ligi teadagi keda. Sealt edasi on veel vaid Le Perouse Bay, kus saab teha väikese matka. Autoteed sealt enam edasi ei lähe ja tuleb ots ringi pöörata. See peaks siis olema kõige uuem osa Maui saarest, vaid mõnisada aastat vana.
Maui saarel on kaks tegevust, mida iga seal viibinud isik peaks olema teinud. Esiteks Haleakala otsas käimine. Sinna saab nii autoga, rattaga kui ka matkates. Kõrgeim koht asub üle 3000 meetri kõrgusel ja sinna saab autoga üles sõita mööda head asfaltteed (mõned aastad tagasi remonditud põhjalikult). Võtke kindlasti kaasa teie kõige soojemad riided. Kraatri tipus on temperatuur nulli ringis ja lisaks väga külm ja läbilõikav tuul. Ilmselgelt ma ei võtnud Hawaiile oma talvejopet kaasa, seega olin seal kingades, teksapükste ja pusaga. Pani lõdisema küll ja üle 10 minuti ei tahtnud väljas viibida, aga kannatas ära. Lisaks on sissepääs tasuline, 20 dollarit auto kohta (või 10 dollarit inimene). Kehtib see 3 päeva, mistõttu on tark pärast Haleakalas käimist jätkata saare idapoolsele osale ringi pealetegemist, kuna vastasel juhul tuleb sealgi osta seesama pilet, kui sisenetakse Haleakala rahvusparki. Mina ise läksin õhtul pärast kella 6 ja siis oli putka juba suletud ning ei pidanud tookord sissepääsu eest maksma. Sõitsin vaatama päikeseloojangut ja see oli lihtsalt müstiliselt võimas ja ilus. Pealpool pilvi. Unustamatu. Otsustasin ööbida sealsamas kõrgel mäe otsas. Eks autole tuleb öösel mitu korda süüdet anda, kuna kiirelt läheb külmaks. Seejärel hommikune päikesetõus, mida koguneb vaatama sadu inimesi. Teistsugune unustamatu ja uskumatu kogemus. Hommikul saab ka sinna mägimajja sisse sooja, vajadusel ka suveniire osta. Lisaks on seal kõrgel olemas täiesti korralik WC. Päikest tervitatakse seal igal hommikul lauluga ning pargivahid räägivad ühtteist sellest müstilisest kohast. Muuseas, tegemist on maailma kõrguselt kolmanda mäega Mauna Kea ja Mauna Loa (asuvad Big Islandil) järel, kui arvestada ka veealust osa. Samuti leidub seal mäe otsas ainsa kohana maailmas taime nimega Silversword.
Haleakalast alla tulevad paljud jalgratastega ning see on samuti väga lahe kogemus. Tunned end kui Tour de France´il. Üldjuhul minnakse kohe pärast Haleakala otsas päikesetõusu vaatamist tegema järgmist MUST-DO ettevõtmist ehk Road to Hana. Alguse saab see Paia linnast ning lõpeb Hana linnakeses, umbes 60-70 miili eemal. Ahjaa, teepeale jääb u. 800 kurvi ja üle poolesaja silla. Kitsad ja kurvilised teed, iga mehe unistus. Kui meespool saab juba ainuüksi autoroolimisest sel maastikul oma päevase adrenaliini- ja mõnudoosi kätte, on tee kõrval vägagi palju vaatamist väärt kohti. Esimene peatus on Twin Falls ehk kaksikkosk, kus saab ka supelda. Sinna juurde ka väike pooletunnine jalutuskäik. NB! Ettevaatust varastega, kes seal tihti turistide autosid tühjendavad. Väärisasjad võtke endaga kaasa või peitke ära. Muuseas, sealkandis sajab terve saare kohta kõige rohkem, nii et ärge ära ehmatage ;) Järgneb ridamisi kohti, kus peatusi teha. Üldjuhul kaua ei lähe, mõnes kohas on hea piknikku pidada, mõnes jalutad lihtsalt läbi. Oht on saada ka üledoos looduse ilust ning ei oska enam millestki vaimustuda. Nimetada võib siin järgnevaid peatuskohti: Waikamoi Ridge Trail ehk väikene jalutuskäik metsas; Haipua´ena Falls ehk pisikene kosk, kohe tee ääres, kus sulistada; Kaumahina State Wayside, mis küll suurt avastamisrõõmu ei paku; Honomanu Bay, lihtsalt võrratu vaade; Ke´anae arboretum ehk suur park kõikvõimalike taimedega, lühidalt öeldes suur botaanikaaed; samuti Keanae peninsula ehk ilus poolsaare nukk, kus piknikku pidada; seejärel juba Upper Waikani Falls ehk tohutult võimas ja suur kosk silla all. Natukene tuleb turnida ja silla alt ronida, siis saab ka sinna suplema minna. Soovitan seal kindlasti teha peatuse ja koseni minna. Edasi minnes Pua´aka´a State Park, kus küll suurt midagi vaadata polnud või olid mu silmad juba selle iluga liialt hellitatud. Siis aga üks täiesti omamoodi nähtus, nimelt Musta Liiva rand ehk Waianapanapa State Park. Väga ilus koht ja kindlasti väärib peatust. Ilmselt selleks ajaks on ka õhtu kätte jõudnud ning Waianapanapa ongi just enne Hanat. Mina ise soovitaksin võtta Road to Hana läbitegemiseks 2 päeva. Enamus teevad ühega, seetõttu on neil meeletu tempo peal, nad üritavad võtta läbi kõik kohad Paiast Hanani ja enne pimedat veel sama teed pidi tagasi minna, et hotelli jõuda. Hana hotellide kohta ma midagi tarka öelda ei oska, ilmselt on need võrdlemisi kallid ning täis bookitud. Ma ise otsisin ühe vaiksema koha ning ööbisin autos. NB! Hawaii seaduste järgi on autos ööbimine keelatud ning võib lõppeda politseijaoskonnas. Maui saarel on ka kilekotid keelatud. Kui hommikuks olete siiski oma koha peal, siis on hästi ning selle asemel et tagasi sõita, soovitan ma hoopis Hanast edasi sõita ja teha ka saare lõunaosale tiir peale. Niikuinii läheb sealt ainult üks tee ja välja jõuab see ikka samasse kohta. Küll aga on see lõunapoolne tee metsikum, vahepeal puudub asfalt ja ka siia ei taha autorendifirmad oma kliente lasta, aga minnakse ikka. Asustus on siingi üsna hõre. Hanast sõitma hakates on kohe pärast linnast väljumist Kaihalulu Beach ehk Punase Liiva rand. Nagu arvata võisite, pole seegi koht mitte mingisuguse sildiga märgistatud ja tuleb mööda mäenõlva turnida ning kusagilt võsast läbi minna, enne kui õige koha üles leiate. Aga vaatamist väärt on ta kindlasti. Lihtsalt tehke ennem kõik selgeks, kuhu te täpselt minna tahate ja kuidas sinna saab, sest silte üldjuhul pole. Pärast musti ja punaseid liivarandu näeb õnneks ka taas valget liiva ning hea koht peatuse tegemiseks ja päevitamiseks on Koki Beach ja selle kõrval asuv Hamoa Beach. Aga valik on teie, võite sealt ka mööda sõita ning endale huvipakkuvamaid kohti avastada. Pea iga silla all on mõni kosk või hargneb kusagilt mõni matkarada, kuhu minna. Siiski, lõpuks jõuate te ühte kõige ilusamasse kohta siin saarel. Jah, see saar üllatab veelgi. O´heo Gulch ehk Seven Sacred Pools on koht, mida peab minema järgi vaatama (ja katsuma ja ujuma). See territoorium kuulub Haleakala rahvuspargi alla ning kui te pole ennem ostnud sissesõidupiletit või olete selle ära kaotanud, peate siingi maksma 20 dollarit auto pealt. Kui seitse basseini vaadatud, siis tuleb vaid üle tee astuda ning algab Pipiwai Trail ehk umbes 2-3 tunnine matk, kus näed kümneid koskesid, jalutad läbi bambusemetsa, kus bambused pea kohal kokku painduvad, nii et päikestki pole näha. Vahepeal tunned, et oleksid justkui Sõrmuste Isanda filmivõtetel. Ja lõpuks jõuad välja suure ja kõrge Waimoku Fallsini. Kell vähegi jaksu, soovitan see matk teha. Varuge aga piisavalt juua kaasa. Kui see tehtud, siis mitte eriti kaugel sellest paigast, üsna ärapeidetult, võite üles otsida ka Charles Lindberghi haua. Võita ka mööda sõita, kui see teile huvi ei paku ning teha pilti naljaka nimega Huialoha kirikust. Omaette vaatamisväärsus on pisikeses Kaupo külakeses asuv ainus vaatamisväärsus Kaupo General Store. Nostalgiline ja armas, muude rahatähtede kõrval ripub seal ka Eesti viiekroonine. Edasi on tee veidi raputav, kuid nautige loodust, mis meenutas minu jaoks veidi Šotimaad. Ilmselt hakkab juba õhtupoolik saabuma. Põigake sisse Ulupalakuas asuvasse Tedeschi veinipoodi, maitske sealt head ja paremat ja ostke ananassivein kodustele suveniirina kaasa (või siis hiljem Walmartist umbes poole odavamalt). Muidugi ei keela teil keegi ka terve päeva rannas lesida kui soovite. Valikuid on mitmeid ja need on vaid mõned neist ning kõige parem on seda kõike ikkagi ise avastada. Maui saare kõrval on veel Molokai ja Lanai saared, umbes 10 km kaugusel, seal elab mõlemil saarel paar tuhat inimest umbes. Kaho´olawe saarele ei lasta, kuna sealne floora ja fauna hävitati ning nüüd oodatakse selle taastumist. Ni´ihau on samuti turistidele suletud, seal on vaid kohalikud ning jälgitakse vanu kombeid. Kauai on ka ilus koht kuhu minna, ise seal kahjuks ei käinud. Big Island ehk Hawaii saar, mis on suurem kui kõik teised saared kokku, seal on suurim vaatamisväärsus laava, mida sa näed reaalselt ka voolamas. Samuti Mauna Kea ja Mauna Loa. Rohkem nende saarte kohta midagi öelda ei oska, aga kui teil on veel küsimusi, võite küsida :) Aitäh
Lühidalt: Havai on väga kallis, tundub et turisti jaoks üks kallemaid kohti maailmas. Ise just homme Honolulust ära lendamas ja soovitan seda kohta ainult nendele, kel raha taskus põlemas on.
Ei saa eelnevaga päris nõustuda. Kõik oleneb millega võrrelda, 7 ööd hotelli Waikiki`l maksis meile 900€, kallim kindlasti kui mujal Ameerikas, samas odavam kui Tallinnas Radissonis :) Sigaretid olid tunduvalt kallimad kui mujal Ameerikas, 15USD pakk vs Las Vegas 8USD, bensiin ja autorent sama mis mujal, söök samuti ei tundunud kallim.