Tulime just tagasi mõnepäevaselt mõnureisilt Tbilisisse. Lendasime Helsingist Riia kaudu. Olime korra varem seda maad külastanud, septembris, aga tasub sinna sõita nüüdki, see maa on lihtsalt nii vaimustav igal ajal, tunded keevad jälle üle, nagu esimesel korralgi... Praegu on seal ilus kuldne sügis, sooja +20 ringis. Leidsime siit foorumist kohaliku reisijuhi kontakti, Gela Giorgevichi, võtsime temaga ühendust ja leppisime kõiges kokku. Ta oli meil lennujaamas vastas, pidas hoolt kõik 4 päeva ja viis lõpuks tagasi äralennule . Superteenindus. Selle 4 päevaga kaugele sõita polnud mõtet, liikusime kohapeal, Tbilisis ja lähedalolevas Mtskheta (Gruusia kunagise pealinna) piirkonnas, palju ilusaid kohti ja ülevaid vaateid leidub seal lähiümbruses küll ja veel, ja muidugi see gruusia köök... :P Nii et... sõbrad, kui te ei taha jäägitult ühte maasse nii ära armuda, nii et nutt tuleb lahkudes peale, ja ei taha proovida maailma hõrgumaid hõrgutisi ega maitsta parimaid veine, ega tunda grusiinlase maailmakuulsat külalislahkust, siis ärge sinna mingil juhul minge! :D P.S. Gelaga saab ühendust tel. +995 599 35 33 83, Facebookist leiab teda https://www.facebook.com/gela.giorgevichi?fref=hovercard&hc_location=chat, juhul kui ikka võtate selle riski ja otsustate seda maad külastada... Väga tore, tark ja kohusetundlik mees, soovitame teda kohe päris kindlasti!
Meil Khutaisis taoline kontakt. Tuleb vastu, leiab öömaja, teeb ekskursioone. lisan ka, ehk on kellelgi abiks.kontakt. https://www.facebook.com/zaza.dogonadze.18
Veidi teine vaade Gruusiast, sai ka just hiljuti tuldud. Olime küll ainult 2 päeva ja Tbilisis. Põhimulje - maa on nagu Eesti 90ndad, dressides inimesed, väsinud ja sünged näod kolisevas metroos, lagunenud vanalinn, metsik õhusaaste vanadest diislitest, jalakäijaid ei armastata, räpased maa-alused tunnelid tänavaületuseks kerjused kõikjal raha nurumas ja taksojuhid eranditult absurdseid hindu küsimas. Muidu räigelt odav, ent vähegi korralik 4-tärnihotell: (Radisson, Courtyard maksab üle 100 EUR/öö.Et keegi valesti aru ei saaks, see väike osa Tbilisist, mis on renoveeritud, Agmashenbili Avenue kant eelkõige, näeb päris kena välja ja köisraudteega mäe otsa sõites naudid hingematvaid vaateid, ent tervikuna on maa korralikus stagnatsioonis. Mõni üksik asi on siiski ära tehtud, suitsetamine baarides on lõpuks keelatud, pärast seda kui salapolitseinikud kuude kaupa lõputult trahvisid neid.Rääkides kohaliku eestlastega, ütles ta ühe hea iroonilise lause "enesekontroll ei ole kohalike meeste seas just kõrgelt hinnatud väärtus". Vihjates seoses sellega, et noad kipuvad üsna kergelt välkuma ja praegugi istuvad seal parlamendihoone ees näljastreiki pidavad isad, kelle laste mõrvareid kohalik valitsus varjanud on.Kokkuvõttes, kui mäed ja loodusmatkad meeldivad, kahtlemata põnev koht minemiseks, aga jäägitult ära armumiseks peab ikka väga kergesti armuv olema.
Mina olen mõnigi kord olnud arusaamatuses, miks pannakse viisakale kirjatükile miinuseid. Kas sellepärast, et muljed erinevad mõne teise omast? Olen nii vana, et aastakümneid näinud ühtviisi mõtlemise ja rääkimise sundust, tsensuuri ja enesetsensuuri. Mulle meeldib, et väljendatakse erinevaid kogemusi ja see on plussi väärt!