Neid Khutaisi teemasid siin ja ka FB Eestlased Gruusias päris palju olnud. Khutaisis kohapeal I punktis müüakse väljasõite. Ka koobastesse, mägedesse. Samuti võite seal võtta auto koos autojuhiga (küsite näiteks I punktist või suvaliselt taksojuhile, ööbimiskoha st), Gruusias kõik giidid ja reisijuhid ning kui ise pole, siis küllap seal keegi tunneb kedagi, kes teeb. Gruusia väga lihtne maa reisimiseks, kui oskad natukenegi vene keelt. Seal osatakse raha vastu võtta, kui seda pakud (mitte halvas mõttes).

Ja oktoobris kunagi Khutaisis lennujaamaremont, siis tegelikult maanduvad reisid vist Thbilisis. Khutaisi lennujaamast sõidavad marsad Thbilisisse. Marsa parim võimalus tutvuda päris Gruusiaga, kui vähegi talute pisikesi ebamugavusi (rahvast täis marsad, vanemad marsabussid vahel, peatumised, jne).

Wizz Airi lendudel Kutaisisse saab transfeerid georgianbus.com lehelt. Kui Kutaisis oktoobris maandumisrada remonditakse, siis mingi variant on, et nad pakuvad Wizzi lendudele ka Tbilisi lennujaamast Kutaisisse ja Batumisse. Eks vaata ise järgi.

Kui on tahtmine Tbilisist Kutaisisse minna, siis selleks on pidev marsadevool Didube bussijaamast, kuhu saab metrooga. Parasjagu kaootiline koht, küsi ja juhatatakse.

Looduskaunite kohtade nägemiseks tuleb kuhugi mägedesse minna. 6 päevasel reisil see ei toimi, kui just päevaks Tbilisist Kazbegisse ja tagasi ei kima. Prometheuse koobas Kutaisi lähedal ausalt öeldes mingit muljet ei jätnud, aga paljudele jälle meeldib.

Kutaisi restoranide koha pealt nüüd küll see koht pole. Hea, kui üldse õhtul kuhugi sisse saad. Aga paar head söögikohta seal on.

Tere,

aitäh vastuste eest.

Üldplaan siis järgmine:

1. Päev: Maandume Kutaisis- õhtusöök kodurestos "Tinas etno marani"

Palun soovitage hotelli Kutaisis kus ära magada

2. Päev: sõidame taksoga Mostameta kloostri juurde, hiljem linnatuur ja kui energiat jagub, siis sõidame linnast lõunas asuvat kuumaveeallikat vaatama.

Veigo, kas oled valmis avaldama nende heade söögikohtade nimed:) ?

3. Päev Lahkume Tiblsis suunal, peatume Goris, uudistame sealset koobaslinna ja võimalusel Stalini monumenti, õhtuks jõuame Tiblisisse

4-6 päev veedame Tiblisis, tegevused leiame kohapeal. Eelnevalt olen broneerinud laua "Etno Tsisviil" restos, kus toimub rahvuslik õhtu laulu ja tantsuga.

Palun soovitage vanalinnas hotelli, ise vaatan hetkel bookingust sellist kohta nagu : "Rasta Maidan Hotel", kas keegi on seal ööbinud või oskab öelda kas see asukoht on hea(saab jala ka kusagile, ei pea kogu aeg taksoga sõitma)

Rasta Maidan Hotel- kui sa bookingust vaatad, kas sa ei oska kommentaare lugeda, kus on kirjas: "The place is very close to everything. You can walk to all tourist attractions and restaurants."

Sinu valitud hotell Tbilisis asub väävlisaunade juures, ühesõnaga vanalinnas ühesõnaga kõik ongi lähedal. Ma ise ööbisin teisepool jõge Avlabari metroojaama kandis.

Kutaisis El Depo teiselpool jõge. Kohti õhtuti üldiselt ei ole, aga esimese äraütlemise peale ei tasu kohe minema minna. Enamasti laud "leitakse". Mitte liiga pretensioonikas koht. Seal on saadaval ka tavalisest suuremad hinkaalid.

Teet,

Gori-Stalin-koobaslinn igati vaatamisväärne ja ilmselt ka Tbilisi kesklinnas hotell OK.

Aga Teet, tegelikult on vähemalt minul alati raske soovitada hotelli, kus "ära magada", kui ma ei tea seltskonna eelarvet ja eelistusi (mitu tärni, kaugus kesklinnast, mitmekesi olete toas, kas vaja hommikusööki hinnas, kas äkki vaja veel basseini, sauna, parkimist jne jne.

Meie olime eelmise aasta augustis 4-liikmelise perega Best Western Kutaisis, 2-toaline number perele koos hommikusöögiga. Hotell jôe / silla ääres ja meie jaoks môistliku jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Vaatan, et oktoobris ligi 100 eur / USD kandis hinnad koos h/s kahele.

Motsametast on hea jala liikuda Gelati kloostrisse, ilus matk ca tund-poolteist. Linnas ei ole midagi tuuritada, kesklinna park, purskkaev, turg. Ongi koik. Kui just muuseumidesse ei lähe. Kuumaveebasdeinid Tskaltubos ei ole ilmselt päris see, mida ootate.

Ära magada võib Ponte hotellis jõe ääres.

Hea resto on Magnoolia, samuti jõe ääres.

Mulle tundub,et tervikuna planeeritud liiga palju ette, Gruusiat tuleb võtta vabamalt kohapeal jooksvalt otsustades. Oktoobris sõltub palju ilmast ka.

PS - Gruusias ärge ostke turult või teeäärest plasttikpudelites nn koduveine. Saate madalakvaliteedilist odavat soga. Mida iganes müüja ka ei jutusta sinna juurde. Õige margivein on eranditult klaaspudelites normaalsetes kauplustes või venitootjate juures.

Väikse äärekommentaarina kuna joogid tulid teemaks - suure veinisõbrana pean tunnistama et kunagisest Gruusia käigust jäi jookidest enim meelde hoopis kohalikud limonaadid.

Muide, ka mitmete Eesti populaarsete limonaadisortide algne retsept on pärit Tbilisi limonaaditehase tootemeistritelt.

See ei tähenda et Gruusia veinid oleks kehvad. Sugugi mitte! Siingi avastusrõõmu piisavalt, eriti Lääne-Gruusia veinid mis väga erinevad ida toodetest ja mida eriti ka ei ekspordita. Lihtsalt avastus et sealt võib leida lapsepõlve maitseid ja kohati isegi paremal tasemel oli veidi ootamatu.

Jookidest rääkides, ega sealsed veinid ei pruugigi kôikidele Lääne-Euroopa ja muu maailma veiniga harjunutele liiga palju meeldida. Aga Kutaisist 10-11 km / u. 20 min autosôidu kaugusel külastasime meie teistlaadset "joogiettevôtet" ehk eestlaste Renegade teefarmi ja see oli väga pônev. Kahjuks nende hooajalised eksursioonid on kodulehe andmetel vaid sept. lôpuni..

Kahjuks kujunebki enamuse arvamus Gruusia veinidest justminelt selle odava teeäärse toodangu või siis söögikohtade kannuveinide põhjal, mis on sisult sama. Vähemalt peaks tellija enne venikannu lauale lubamist seda eraldi proovima ja vaatama, et tuuakse lõpuks ikka proovimiseks pakutud vaadist. KÕIK teede ja tänavate ääres veni jooma kutsuvad kükitavad mehikesed tarvitavad tegelikult odavaid tundmatu kvaliteedia nn koduveine, mille maitse on ilmselgelt omapärane ja tarvitamise tagajärjed ettearvamatud. Eriti käib see punaste veinide kohta. Äädika maitse on pea alati ülekaalus.

Vahet tuleb teha nn kvevri veinide ja nn eurotehnoloogia baasi tehtud veinidel. Nimetused võivad olla samad, üksnes pudelil on eraldi väike märge kvevri osas. Need viimased ongi ajalooliselt tegelikult õiged veinid, kuid eurooopas see tehnoologia kadus. Kvevri veinid on tummised, tugevama maitsega, tumedamat värvi, järelmaitse on pikem, tunda on mõningast kuivust ja teravust.

Ka lauakombed on külalistele kohati arusaamatud. Tamada iga toosti peale ei pea tegelikult klaasi tõstma, juua tuleb teha alles siis, kui lauaülema poolt etteantud toosti teemal on kõik seltskonnaliikmed sõna võtnud ja ka jooja ise on ma sõnadega teemat arendanud. Vaikides klaase kokku lüüa ja lihtsalt terviseks öelda on ebapiisav. Aga külalistele andestatakse etiketi vastu eksimised.

Käisime ära ja väga meeldis.

Reis läks enam-vähem plaanipäraselt Kutaisi-Gori-Tiblisi.

Kutaisis oli väga vihmane, käisime vihmakeepidega Motsameta kloostris ja mingis dinosauruste pargis, kuna ilm oli udune ja vihmane siis suurt emotsiooni kumbki ei tekitanud. Jalutasime ka vanalinnas ja einestasime sellises kohas nagu Bar-restaurant Papavero, nad jäid silma kuna oli võimalus õues istuda individuaalsetes läbipaistvates telkides- toit oli ka hea, hinkaale nad ei pakkunud ainult.

Õhtul läksime eelnevalt kokku lepitud kodurestosse Tinas etno marani, selle kogemusega jäime väga rahule, perenaine Tina oli väga töökas ja lahke naine, kes pidas mitut ametit ja õhtuti võõrustas külalisi oma hoovimajas. Kes soovib minna siis eelnevalt kirjutada [email protected] NB! Asukohaga oli mingi jama ja google maps näitas 200m eemal asuvat maja, see tekitas segadust.

Järgmisel päeval plaanisime Kutaisi-Gori suuna sõita rongiga, kuid segadus sõidu pikkuse osas pani meid takso kasuks otsustama. Buss seda marsuuti ei sõitnud ja parem oligi, sest meie külastuseks planeeritud Gori koobaslinn Uplistsikhe ei asunudki päris Goris vaid ca 20km teiselpool jõgesid ja mägesid.

Taksojuht viis meid sinna kenasti ära, andsime talle Eestist kaasa toodud kingituse ja kokkulepitud tasu(ja natukene jotsi teepeal ostetud rosinasaia eest) ning olime omapead. Koobaslinnast pidime edasi liikuma pealinna. See retk käis koostöös kohalike transpordivõrgustikuga. Koobaslinnas ootas meid üks väsinud Opel Corsa, kuhu me neljakesi kenasti sisse mahtusime ja 120km/h sai allamäge Gori suunal kihutatud. Tee peal selgus, et soovime minna hoopis Tiblississe, see info sobis sohvrile väga hästi ja peagi saabusime kusagile parklasse kus tuksusid erinevad 7-kohalised mahtuniversaalid. "Last stop no bus to Tiblisi", ühesõnaga väidetavalt need autod on ainukesed kes meid ära viia saavad- no meile sobis! 7lari per inimene ja sõit algas- nüüd juba veel suuremal kiirusel.

See kohalike transport viib sõitjad Tiblisi bussijaama, see tundus päris inetu koht ja sealt võtsime uue takso oma hotelli Rasta Maidan Hotel.

Seda viimast hotelli ma ei soovita- kohutav hommikusöök, kraanivesi, ebaviisakas personal, tube ei koristata ka küsimise peale, asub kiriku kõrval(kellamees alustab kell 05.00)

Hotelli asukoht on muidugi super ja lähedal asub väga hea restoran nimega Pasanauri (super majaõlu, hinkaalid, hea teenindus ja vaade mäe otsas asuvale kirikule, hinna poolest oli ka soodne koht.

Lahkusime Tiblisist Air Balticuga.

Kokkuvõtvalt meile Gruusia väga meeldis ja kunagi läheks veel.

Kutaisi lähedal on mitu head väikest veinitootjat. Taksoga saab paari minutiga Mate`s Marani juurde Banoja külas. Hea on ette helistada.

https://www.facebook.com/winecellarmate

Prometheuse koobaste külastuselt tagasi tulles Tskaltubos Otias Ezo

https://www.facebook.com/otiasezo/

Baia's wine, Meore Obcha, Bagtati

https://www.facebook.com/search/top/?q=Baia%27s%20Wine

Archil Guniavas Marani

Gogita Makaridze Winery jne.

https://www.google.ee/maps/search/Wine+in+imereti/@42.1794458,42.6115797,10z/data=!4m2!2m1!6e5?hl=et

2023. aasta novembri lõpu 4-liikmelise seltskonna reisisoovitused, video ning väga hea taksojuht/giidi numbri leiab siit: https://vanakoolimehed.ee/gruusia-ja-armeenia-2023

Ühe päeva võtsime ka Armeenia külastuseks.