Tahaksin külastada Sulawesi saart. Kas sinna mingit soodsat otselendu Euroopast ka on?
Seda ma lugesin teie reisi kohta küll jah. Mõte on iseenesest hea. Aga tegelikult ma küsisin siin Euroopa ja Sulawesi otseühendust sel põhjusel, et vältida neid Indoneesia siselende, kuna need va indoneeslased (nagu kuulda on) ei tule lennuki õhushoidmisega toime ja lennukid kipuvad allakukkuma. Või isegi kui lend õnnestub, siis lennuväljal maandudes kipuvad nad oma lennukikeresid äralõhkuma. Reisilaevad aga kipuvad indoneeslastel millegipärast sageli ärauppuma. Ma mõtlesin seetõttu, et kuna ma Sulawesile minna tahaks, siis põrutaks siit mingi soliidse Euroopa lennufirma lennukiga.
Võib-olla mu jutt on indoneeslaste suhtes liiga karm, aga nad on põhjust andnud ka. Vedagu siis reisijaid turvaliselt. Selge on see, et kõik lennukid neil alla ei kuku ja kõik laevad põhja ei lähe. Aga sellegi poolest juhtub neil õnnetusi millegipärast liiga sageli. Nad ilmselt eiravad igasuguseid turvalisuse nõudeid - lendavad tormiga, laevad ei ole tormikindlad, lennukid tehniliselt korrast ära jne. Seetõttu pole ime, et EL ei luba Indoneesia lennukitel oma lennuväljadel maanduda. ........................................................... EL keelas kõik Indoneesia lennufirmad Eesti Tarbijakaitse Liit / http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=4455&mode=thread&order=0&thold=0
NB! Sel aastal on Indoneesia lennukitega juhtunud rida õnnetusi. Uusaastal kukkus merre lennuk, kõik pardal olnud 102 inimest said surma. Mõned nädalad hiljem murdus üks lennuk maandumisel pooleks. Ja märtsis süttis põlema maandumisrajalt välja sõitnud Boeing 737, õnnetuses hukkus 21 inimest.
Siseriiklikult sõidab veel Air Asia ja teised mitte Indoneesia lennufirmad.
No krt naera puruks. Vaata et enne reisi ikka kõik need 25 kaitsepookimist ära teed ja kindlasti kraba paar kasti Lariami kaasa. Ohtlik koht see Indoneesia, jää parem koju.
Oled sa seal kandis käinud ja kuidas sul on kogemused kaitsepookimistega?
Ma ei ole küll Indoneesias käinud, aga mõtlesin, et pole vist mõtet teha neid kaitsepookimisi. See tõenäosus on ilmselt väike, et mingisuguse tõve kätte saab. Pole vähemasti kuulda olnud, et mingit massilist suremust oleks Kagu-Aasias käinutel.
Otselennuga sa Euroopast vaevalt et Sulawesile pääsed, ikka läbi Jakarta. http://www.nelltours.com/main/flight.html Ja kaitsepookimised tasub alati ära teha. See, et pole sealkäinute massilisest surevusest midagi kuulda olnud, ei välista, et ise mingit töbe kylge ei saa.
Kas keegi siis lôpuks Sulawesil käis ära kah vôi mitte veel? oleksin peaaegu läinud, aga vihamahooaeg venib ja yleujutusi ikka aeg-ajalt..
Sulawesil käisime 2012. aasta jaanuaris-veebruaris, kokku 4 nädalat. Tavaline seljakotireis: natuke uurimist ja plaani pidamist, lennupiletid ja olimegi Makassaris. Hommikul oma hotellitoast väljudes astus ligi mees, kes ütles, et tema nimi on Oskar, korraldab reise, lisades salapäraselt, et kui tahame Tana Torajasse minna, siis tuleb järgmisel hommikul varavalges teele asuda, sest paari päeva pärast on matused. Otsustasime tema pakkumise ära kuulata, kuigi tundus kahtlane esimesele tahtjale ennast kohe kätte anda. Natuke arvutamist, pisut kauplemist, mõned telefonikõned ja lõpuks ilmnes hind: ca 420€ 19 päeva eest, Makassarist Manadosse. Hinnas sisaldus: transport, kõik sellega kaasnevad kulud, bussijuht, kohalikud giidid, öömajad, hommikusöögid, mõned õhtusöögid. Bussiga marsruudil: Makassar- Bantimurung (liblikaaed ja muidu ilus koht) – Sengang, kust paadiretk Tempe järvel ujuvate külade juurde – Rantepao ( Tana Toraja piirkond 4 päeva, kahed matused, muud vaatamisväärsused, lühemad jalgsimatkad jms elu-oluga tutvumine) – Tentena – Poso – Ampana, kus bussijuht paneb meid laevale. Laeval võtab meid üle teine inimene, kellega koos suundume neljaks päevaks Togeani saarestikus asuvale Bolilanga saarele, kus antakse igale paarile oma majake ning 3 korda päevas süüa, snorgeldamiskoht maja ees. Seejärel nägi plaan ette paadiga sõitu suurema laeva peale, mis meid Gorontalosse ujutab, piletid olid hinnas. Järgmisel hommikul pidi teine buss Gorontalos vastas olema ning meid otsejoones Manadosse transportima, kust võime omatahtsi reisi jätkata. Plaan oli hea, hind sobiv, aga mees nõudis kohe õhtul 100% ettemaksu. Mida teha? Liiga hea, et loobuda, kuid mine isahane tea. Otsustasime riskida ja maksime nõutud summa ehk 6x 420= 2520€ esimesele ettejuhtuvale mehele peo peale. Hommik oli ootusärev. Siis saabus buss täpselt õigel ajal ja kogu plaan sujus tõrgeteta. Nägime rohkem, kui oskasime tahta. Bussijuht oli ka väga meeldiv, Panter nimeks. Kui keegi sinna kanti plaanib minna, siis imemehe nimi ja aadress: Oskar Palebangam [email protected]. Mõned pildid retkest on minu kodulehel: http://www.elumuster.ee/galerii/indoneesia-sulawesi-saar-jakarta .