Seekord jättis Vietnami reisil parima mulje Da Nang. Jätsime sinna kolmandiku oma reisiajast, rentisime nädalaks võrri ning trippisime linna ja ümbruskonna läbi. Köök on Kesk-Vietnamis tunduvalt hõrgum ja taskukohasem kui lõunas või põhjas. Kui Phu Quokil ööturul maksin kilose grillitud valge kala ja nelja hiidkreveti eest 600 kilo siis Da Nangis maksis kilo austreid 60k - sõime ennast neist siniseks. Kuigi eesmärk ei olnud raha kokkuhoid vaid puhkus, siis sellegipoolest taolised pisiasjad on meeldivad. Rand on Da Nangis pikem ja laiem kui Nha Trangis. Viimati nimetatu osutus üldse vene linnakeseks. Päris naljakas - iga teine valge vend oli venelane. Esimesed paar päeva tiirutasime linnas ringi, tänavad on Da Nangis tunduvalt laiemad ja korralikumad kui mujal Vietnamis. Soovitati õhtul linnavahel ettevaatlikkusele. Kuna kohalikud armastavad kõvasti tina panna, siis sellel pinnal ka matsud kerged tulema. Hakkas silma küll, et kohalikud tellisid õlut kastidega ning purjus tegelasi võis kohata igal sammul. Mujal Vietnamis sellist õhtust melu naljalt ei kohta. Vaadates Da Nangi kaarti, siis sõitke see väljaulatuv poolsaar läbi - lahedad mägiteed ning võimsad vaated. Tasub külastada teepeale jäävat templikompleksi (Bai But). Templitest paar kilomeetrit edasi asuvad hubased rannarestoranid, jätate oma võrri parklasse (maksab 5000) ning ronite mööda treppe alla randa. Kolmandal päeval otsustasime hommikul Hoi An'i sõita. Tee kulgeb mööda ranna äärt, väga korralik ja lai - suhteliselt vähese liiklusega. Kuskil poole tee peal hakkasid silma võimsad karsti kaljud, eriti võimendas neid ümbritsev lauskmaa. Oleks neist peaaegu mööda sõitnud kui kaks kohalikku neidist poleks kõrvale võtnud ja sisse pöörata soovitanud. Hiljem hotellitoas asjakohast kirjandust uurides tuli välja, et väisasime Marmormägesid. Tegemist on tõsiselt laheda templikompleksiga ning seda lihtsalt peab nägema. Pilet maksis 15000 pluss liftipilet 15000. Kolamist on pooleks päevaks. Väike näpunäide, kui te olete kõik juba läbi turninud ja jõuate kõige tagumisse koopasse, siis ärge peljake astuda seal asuva Budistliku altari ette - ainult sealt on nähtav, et koobas kulgeb vasakut kätt edasi. Vean kihla, et see mida te sinna sisenedes kogete avaldab teile muljet. Soovitan sealt kaasa osta ka mõne marmorist kujukese, mujal Vietnamis te sellist enam ei saa. See oli siis tagantjärele tarkus :). Hoi An'i sisse sõites peaksite olema teadlik asjaolust, et kesklinnas võib võrriga sõita hommikul 8.00 kuni 11.00 ja pealelõunat 13.30-16.30. Tegelikult oli seal päris kõhe linnas lonkivate valgete vahelt läbi sõita, millegi pärast on neil anne ratta ette astuda. Majutuse otsisime kesklinna üle jõe saarele - praktiliselt tsentris, kuid samas melust natuke eemal. Tahate valge inimesega küünarnukitunnet, siis see on linnake mida külastada. Nii turistikas, kui üks reisisihtkoht vähegi olla saab. Õhtuti läheb asi eriti koledaks. Poed, restoranid, turistid. Söögikohad hubased, euroopalikud, aga Vietnami mõistes kallid. Tavaline 600-700k õhtusöök kahele. Meeldis arhitektuur, väga omanäoline. Järgmine hommik võtsime ette My Son'i. Startisime kell kuus, et enne lõunat tagasi jõuda, päike küpsetab ikka koledalt. Võrriga poolteist tundi sinna, tund mööda juba tuttavat teed tagasi. Sinnasõites tuli lihtsalt pidevalt seisma jääda, et kaarti uurida. Tuleb tõdeda, et Here ja allalaetavad Google Map'i kaardid töötasid tõrgeteta, ainuke häda, et päikese käes ei ole eriti näha. My Son siis - tegemist on hindude templikompleksiga, mis ehitatud 4-14 sajand. Kahjuks üsna armetus seisukorras ning mingit vau efekti ei tekkinud. Võrri jätate parklasse, läbite piletiprotseduuri, väravast kõnnite umbes 400meetrit ning jõuate jaamani, kust elektrivagunid teid edasi toimetavad - see on pileti hinna sees juba. Lõunaks jõudsime tagasi Hoi An'i. Kuna ei viitsinud enam sõita võtsime majutuse üheks päevaks juurde. Chillasime linna peal, tegime juba traditsiooniks kujunenud õhtuse söögiorgia. Hommikul siis tagasi Da Nangis ning otsisime endale majutuse randa. Hotelle on seal piisavalt. Kuna käib kõva arendus, siis üritage leida midagi ehitusplatsilt kaugemal - suruõhukompressorid pannakse juba kell kuus hommikul töösse. Võimalusel võtke tuba vaatega tagahoovi, kuna signaalitamine tänaval võib hulluks ajada. Tutvusime kohaliku kaubandusega, avastasime supermarketi, mille meeldejäävam osa oli parkla, kujutage ette tuhandeid võrre meie Viru Keskuse parklas, autod parkisid väljas. Väisasime uut lõbustusparki, (pilet 200k) vaateratas on võimas ning see oli ühtlasi meile üheks orientiiriks linnas navigeerimisel. Hämarduval ajal vaaterattaga üks tiir teha on eriti vaatemänguline. Õhtul hotelli lauas hakkas näppu Ba Na mägikuurorti flaier, mis lülitus koheselt reisisihtkohaks. Tee Ba Na'sse on uus - kolm rida ühel suunal, väga vähe kaasliiklejaid, saate oma võrrist viimast võtta. Sihtpunktis protseduur harjumuspärane: võrr parklasse (tasuta), pileti kamm, pilet oli päris kallis, vist mingi 600k sai maksta ka kaardiga. Väidetavalt pikeim köisraudtee maailmas 5801m. Ei ole just esimesed kogetud mäed, kuid sellegipoolest vaated olid lummavad. Üleval avastate enda jaoks ootamatult keskaegse euroopa linnakese mis ei olnud veel päriselt valmis, tellinguid oli näha nii siin kui seal. Üldiselt päris mastaapne ettevõtmine, kohvikud, restoranid, majutused, poekesed, terve krdi linn. Põhjapoolses osas selline vaiksem budistlik kompleks, kus saab rahulikult munga jörina saatel mõtteid veeretada. Soovitus, kuigi teil on Vietnami maitsetest väike siiber tekkimas ja satute üle hulga aja Kaukaasia köögi peale, mille menüüd sirvides tuleb pisar silma, ärge tellige sealt. Kaukaasia köögist ei tea vennad kahjuks mitte midagi. Üldiselt oli kordaläinud päev. Hues eelnevatel aastatel käinuna soovitan paaripäevane retk ette võtta, asub mingi 80km kaugusel Da Nangist ning täiesti võrriga sõidetav. Meie järgmise päeva sihtkohaks oli Hai Van kuru, mis asub teel Huesse. Kahjuks jäi see tegemata, kuna temperatuur kukkus järsult 33 kraadilt 20 kraadile ning läks vihmaseks.
Kokkuvõttes Kesk-Vietnam oli mõnus, inimesed ei ole pealetükkivad, sõbralikud, köök on super, hotellid odavad. Mõningaid näpunäiteid: Nädalaks peaks ratta rent maksma 100k päev. (4eurot) Võtke 135cc Yamaha - see on natuke erksam. Sõitke voolus, nii on lihtsam. Kui olete liiga aeglane, siis möödasõitvad kaasliiklejad hakkavad segama. Olge tähelepanelik, sest teie suunavööndis vastusõitvaid ukerdajaid on palju. Da Nang ei ole koht sõitma õppimiseks. Avarii korral jääte alati süüdi, kuna teie load Vietnamis ei kehti. Politseid teie tegemised ei huvita niikaua kuni liiklete mõistlikult. Rendist anti mõista, et situatsiooni korral aitab 100kilose kupüüri omaniku vahetus. Avarii korral ei aita teid miski. Matsu korral unustage kindlustus ära.