Bukarest ei näi olevat tripis ülearu populaarne sihtkoht. Infot uurides jääb silma, et Rumeeniat avastatakse pigem autoreisil või siis Musta mere ääres puhates. Kui Air Baltic kampaania raames head hinda pakkus (ca 50-60€, sõltuvalt paindlikkusest kombineerimisel), sai otsus tehtud.
Lennujaamast linna saamine näib kodutööd tehes lihtne. Buss 783, piletiautomaat väljas ja tuld. Maja ees selgus peagi, et liin on ümber nimetatud 100-ks. Piletiautomaat on katki ja QR-koodidest meile abi ei ole. Küll aga saab pileti pangakaardiga bussis viibates. Bussid peaks väljuma iga 15 min järel. Ootasime ca tunnikese, läbi sõitsid vaid 442 bussid, mis päris kesklinna ei läinud (Piata Presei), aga mille teine ots oli Therme. Olemas oli elektrooniline tabloo, mis näitas busside saabumist iga 15 min järel, kuid busse ei olnud. Hakkas selgeks saama, miks taksojuhid saabuvate lendude alas agressiivselt ei ründa – neil ei ole vaja, sest inimesed otsivad nad ise üles. Uber näitas kesklinna 18€, Bolt 16€, otse taksojuhtidega ei rääkinud. Bussipileti hinnaks peaks olema 3 RON/LEI. Jalutasime veidi edasi, et jõuda raudteejaama, kust väljub iga 30 minuti järel rong, pileti saab rongist ja kassast 5 RON/LEI eest ja konduktorilt veidi kallimalt (ei öelnud meie kõrval istunud sakslasele, suunas viipeterminali juurde). #Lennujaama rongides osades saab kaardiga masinasse maksta, osades ei. Kui piletit ei ole, siis konduktor müüb selle, hind on 5 LEI asemel 6LEI
Kohalikud rääkisid, et bussi ja taksoga tuleb olla ettevaatlik, eriti lennule minnes – liiklus on kohutav ja planeeritud pooletunnine reis võib kesta 2h. Eks see oli ilmselt ka põhjuseks, miks pea tunni vältel ühtegi nr 100 bussi ei tulnud. Rong pidi olema kindla peale minek.
Jalutuskäik Gara Nordist vanalinna on justkui läbilõige Bukarestist. Selja taha jäävad nõukalaadsed magalad, jaama ümbruse olustik meenutab meie Balti Jaama 20 aastat tagasi ja iga samm edasi viib uhkema ja kenama linna poole. Hinnatase kerkib samuti iga sammuga.
Jaamas sai eurosid vahetada kursiga 4.85, pisut eemal aga juba 4.99, mis peaks olema parem, kui panga pakutav+ teenustasu.
Kui kõht tühi, siis igal sammul pakutakse kebabi, head ja õiget, igas võimalikus vormis ja väga soodsalt. Vanalinn on täis restorane, mis pakuvad “Traditsioonilist” toitu. Kohalikud laitsid hiljem selliste kohtade külastamise maha, aga jõudsime enne ära käia. Üks kohalikest põhiroogadest on kollakas hapu supp, milles on magu. Kohalikud ei räägi väga inglese keelt, ka vanalinna teeninduskohtades ja küsimuse peale, mis supp see on, saime vastuseks, good choice maifrend! Ja nii see supp meile lauale maandus ja jõuga söödud sai. Kapsarullid lihaga pidi olema hoopis Türgi teema ja ansoovised ei ole ka päris õige asi. Maitsesid igatahes ok.
Saime ka väga huvitava hommikusöögikogemuse. Vanalinnas pakuti hommikusööki ca 7-8€ eest, aga arvasime, et see on pigem turistikas ja jalutasime veidi eemale. Leidsime ägeda koha, tellisime toidud ja jäime ootama. Ca 40 min hiljem hakkasime ärevaks muutuma ja justkui võluväel ilmus üks toidukuller, kes tõi meie hommikusöögid. Millegipärast nad seda kohapeal ei valmistanud. Toit sai taldrikule, uunis soojaks ja catering võis alata. Üllatus saabus arve maksmisel, kui umbkeelse teenindaja toodud asjad paberile panduna oli summaks üle 200 RON/LEI ehk üle 40€. Hiljem nägime mitmeid lõksus turiste vanalinnas täiesti normaalset ja taskukohast hommikusööki söömas.
Toitudest soovitatakse proovida veel suppi, mida serveeritakse saiapätsi sees. Ei saanudki päris aru, kas sealt seest saab vaid normaalset, suitsutatud lihaga variant või on võimalus saada ka haput mao-suppi.
Aja ja korraga on neil üldse kehvasti. Ei peeta kummastki kinni. Kesklinnas on esimese kuninga, Karli kuju, kelle pea kohal on kell, mis on 20 min ette keeratud. Legend räägib, et see olevat tema enda poolt nii seatud, et inimesed õigel ajal tema juurde jõuaksid.
Vanalinn on peopaik – nagu bermuuda Tallinnas, ei maksa sealt rahu ja vaikust oodata. Lisaks – kuna piirkonnas on maavärina oht (pidavat iga ca 40 aasta tagant esinema), on mitmetele majadele peale pandud suured punased ringid, mis tähistavad et maja on arvatud elamiskõlbmatuks ja maavärinat üle ei ela. Seal elamine toimub omal vastutusel, aga paljud pidid sinna soetama kinnisvara ja seda korteritena turistidele välja üürima. Olge tähelepanelikud.
Linnas on lihtne liigelda metrooga (5RON/LEI) ja bussidega (3RON/LEI). Metroo sõidab regulaarsemalt ja tihedamalt, bussidega juhtub sageli nii, et oodates konkreetset numbrit, ei saabu seda pikka-pikka aega ja siis tuleb kolm sama numbriga bussi ühekorraga.
Hinnatase on ehk pisut odavam kui meil, aga hinnad ja saadav kvaliteet väga varieeruv. Vanalinnas saad kokteili kätte ka 3€, aga see on pigem pisem ja lahjem, korralikus kohas on korralik kokteil 30-40 RON/LEI. Prae hinnad algavad samuti 40 RON, grillitud road paistavad pisut kallimad.
Linnaga tutvumiseks soovitan guugeldada “free walking tour” ja mõne tuuriga linnale tiir peale teha. 2-3 tunniga saab väga hea ülevaate nii kividest, majadest, kujudest, parkidest, kui ka elu-olust, ajaloost, söögikohtadest, klubidest ja kõige popimatest instagrami kohtadest.
Teeme väikese reisi Brasovisse, rongipiletid viisakamatele rongidele on 13€ üks suund, busse vist väga ei sõida. Samas pakuti Bukarestis päevareisi, mis külastab Tracula lossi, Pele lossi ja giidiga tuuri Brasovis ja selle ca 12h tripi saab 15€ eest.
#Brasovi funikulöör ei tööta, seda ehitatakse ümber. Kesklinnast väljub buss 20, mis viib suusakuurorti, kus pea alati paistab päike. Pilet alla euro, sõit kestab ca 20-30 min.
Minulgi on juhtunud kuidagi nii, et Bukarest on üks väga väheseid Euroopa pealinnu kuhu (seni) pole verl jõudnud. Nii et igati kasulik info.
Aga tundub jah, et see pole vist olnud väga juhuslik, et Bukarest on üks vähim külastatud Euroopa pealinnu, vähemalt siitvaates. Ega siit lugedes just indu külastada juurde ei saa, aga selleks et valgeid laike ei jääks peab ikkagi kunagi ilmselt ära käima ja üle vaatama.
Aga meenus, et kunagi üks tuttav mainis, et oli Bukarestis kohalikus ooperi-ja balletiteatris käinud ning see olla üsna meeldejääv kogemus olnud. Midagi muud talle väga meelde ei jäänudki. Samas tean, et osad on Rumeenia spa'sid kiitnud.
Mulle meeldis Bukarestis see, et mitte midagi polnud vaja teha - ainus "väärsus" oli see megapalee ja kui see läbi, oli vabakava :) Käisime parkides jalgrattaga sõitmas ja sõime end lapikuks - maitsvalt ja odavalt (kesklinnas).
Tulime rongiga Fagarase mägedest, see oli päris raske matk, nii et puhkus oli väga sobilik. Kui oleks ainult Bukaresti pärast sinna lennanud, siis oleks tiba pettunud.
Paar täiendust:
+ lennujaamabussi numbrit ja aegu näitab ka Google Mapsis, väidetavalt isegi reaalajas. Aga rong, jah, on kindlam
+ lennujaamast saab bussiga 442 ka kohalikku veekeskusesse Therme Bucuresti, iga 30 min järel, 11 minutit sõitu (või võtta Bolt)
+ lisaks kesklinnale võib väisata kohalikku keskturgu (Halele Centrale Obor, https://maps.app.goo.gl/ZNKcirVdGKpmBhRb6), selline mõnus atmosfäär, turu ümbruses müüvad talunikud omatehtud veini, mida sealsamas ka rüübata, kohe kōrval nt selve-DJ pult, kus igaüks sai vinüülplaadi valida ja kohe plaadimängijale panna
+ folgikultuuri austajatele 'Dimitrie Gusti' vabaõhumuuseum, saab vaadata ja süüa-juua
+ päevaks-kaheks auto rentida ja väljasõit teha. Dracula haud Snagovi kloostris, Eesti müüduima veini Dreamer tehasepood (https://maps.app.goo.gl/8fRM2NuozEWx2vkv9), Prahova soolakaevandus, Pelesi loss, Brasov, Brani loss, Glodi küla (tuntud ka kui Borati koduküla filmis) jne. Ehk satub ka mõnele külapeole, ma näiteks külastasin kohalikku samakafestivali. Ahjaa, et paremini rahva sekka sulanduda, võib kapist Adidase dressi välja otsida :)
Tegelikult ei. Kuigi mingit suurt põhjust sinna minna ei ole, on linn üsna huvitav. Äärmiselt kontrastiderohke. Leiad ajalugu, leiad nõukanostalgiat, leiad moodsat Euroopat. Meile jäi ajast veidi väheks, kuna palju osalesime erinevatel väiksematel kinnistel üritustel.
Sain aru, et 19. sajandi keskpaigas oli see üks väike küla, kus oli üks sillutatud tee (seegi puiduga). Peale seda toodi sisse saksamaalt Kunn Karl, kes siis 1900-ks usinasti linna ehitas ja palju Pariisist ja Prantsusmast eeskuju võttis. See mõju on tuntav, ehedalt näiteks kohvikultuuris, kus tänaval on väljapoole suunatud lauad/toolid ja igas kohvikus saab croissanti ja veini.
Sofia oli näituseks palju "mõttetum" ja Kopenhaagen minu mõistes palju kiretum.
Sofia oli minu kõige esimene välisreis veel sovetiajal, seepärast ei julge ma sinna enam minnagi, et mitte muljet rikkuda, nii vägev tundus. Kopenhaagen jättis sellise koduse mulje.
Aga Bukarest, kuigi ka seal sai sellesama välisreisi ajal käidud jättis 1988 kuidagi viletsa mulje. Hiljem paar aastat tagasi meeldis mulle Bukarest oluliselt rohkem, meelde jäi just vaba õhkkond ja liikumine, samuti kohvikukultuur, eriti meeldisid väikesed poed. Väheke rääbakad aga lahedad, väga palju pakuti just Rumeenia enda tooteid, käekotti kannan siiani. Ostsin ühed sokid, ülilahedad aga kandmisel läksid teisel korral katki.
Mäletan minagi, et need kes nõuka ajal said õnnega kokku ehk välismaareisile Bulgaariasse-Rumeeniasse mainisid toona hiljem, et Bulgaariast jäi neile veidi ootamatultki parem mulje kui Rumeeniast. Aga ajad muidugi muutuvad. Kuigi nagu kirjutasin juba kuskil mujal, siis minul on Sofiast head mälestused. Aga need ennekõike inimeste pärast kuigi ka linn oli minu mälu järgi võrdlemisi ok ehkki suuri vaatamisväärsusi seal tõesti eriti polnud.
Aga selles osas nõus küll, et Lääne- ja Põhja-Euroopast võib tõesti kiretumaid kohti leida kui Ida-Euroopast ja Balkanilt. Ja lisaks on sealne hinnatase (meenuvad esmastena Dublin, aga ka meie põhjanaabrite pealinn) veel muidugi täiendav teema.
Aga eks tuleb siis Bukaresti piletitel silma peal hoida!
Jah, ma mäletan samuti et Bulgaariasse toimus siis rohkem reise kui Rumeeniasse. Ja põhjus oli ilmselt tõesti selles, et Ceausescu Rumeenia oli sots.maade seas (kõrvuti mõistagi Jugoslaaviaga) küllalt isepäine, erinevalt näiteks Bulgaariast kus toonasele parteijuhile Todor Živkov heideti hiljem isegi ette väidetavaid mõtteid saamisest 16 liiduvabariigiks.
Aga mäletan ka, et vist 80-ndate keskpaigast tehti reise mõlemasse (Bulgaaria ja Rumeenia) korraga. Ja neid oli suhteliselt palju.