Bukarest ei näi olevat tripis ülearu populaarne sihtkoht. Infot uurides jääb silma, et Rumeeniat avastatakse pigem autoreisil või siis Musta mere ääres puhates. Kui Air Baltic kampaania raames head hinda pakkus (ca 50-60€, sõltuvalt paindlikkusest kombineerimisel), sai otsus tehtud.

Lennujaamast linna saamine näib kodutööd tehes lihtne. Buss 783, piletiautomaat väljas ja tuld. Maja ees selgus peagi, et liin on ümber nimetatud 100-ks. Piletiautomaat on katki ja QR-koodidest meile abi ei ole. Küll aga saab pileti pangakaardiga bussis viibates. Bussid peaks väljuma iga 15 min järel. Ootasime ca tunnikese, läbi sõitsid vaid 442 bussid, mis päris kesklinna ei läinud (Piata Presei), aga mille teine ots oli Therme. Olemas oli elektrooniline tabloo, mis näitas busside saabumist iga 15 min järel, kuid busse ei olnud. Hakkas selgeks saama, miks taksojuhid saabuvate lendude alas agressiivselt ei ründa – neil ei ole vaja, sest inimesed otsivad nad ise üles. Uber näitas kesklinna 18€, Bolt 16€, otse taksojuhtidega ei rääkinud. Bussipileti hinnaks peaks olema 3 RON/LEI. Jalutasime veidi edasi, et jõuda raudteejaama, kust väljub iga 30 minuti järel rong, pileti saab rongist ja kassast 5 RON/LEI eest ja konduktorilt veidi kallimalt (ei öelnud meie kõrval istunud sakslasele, suunas viipeterminali juurde). #Lennujaama rongides osades saab kaardiga masinasse maksta, osades ei. Kui piletit ei ole, siis konduktor müüb selle, hind on 5 LEI asemel 6LEI

Kohalikud rääkisid, et bussi ja taksoga tuleb olla ettevaatlik, eriti lennule minnes – liiklus on kohutav ja planeeritud pooletunnine reis võib kesta 2h. Eks see oli ilmselt ka põhjuseks, miks pea tunni vältel ühtegi nr 100 bussi ei tulnud. Rong pidi olema kindla peale minek.

Jalutuskäik Gara Nordist vanalinna on justkui läbilõige Bukarestist. Selja taha jäävad nõukalaadsed magalad, jaama ümbruse olustik meenutab meie Balti Jaama 20 aastat tagasi ja iga samm edasi viib uhkema ja kenama linna poole. Hinnatase kerkib samuti iga sammuga.
Jaamas sai eurosid vahetada kursiga 4.85, pisut eemal aga juba 4.99, mis peaks olema parem, kui panga pakutav+ teenustasu.
Kui kõht tühi, siis igal sammul pakutakse kebabi, head ja õiget, igas võimalikus vormis ja väga soodsalt. Vanalinn on täis restorane, mis pakuvad “Traditsioonilist” toitu. Kohalikud laitsid hiljem selliste kohtade külastamise maha, aga jõudsime enne ära käia. Üks kohalikest põhiroogadest on kollakas hapu supp, milles on magu. Kohalikud ei räägi väga inglese keelt, ka vanalinna teeninduskohtades ja küsimuse peale, mis supp see on, saime vastuseks, good choice maifrend! Ja nii see supp meile lauale maandus ja jõuga söödud sai. Kapsarullid lihaga pidi olema hoopis Türgi teema ja ansoovised ei ole ka päris õige asi. Maitsesid igatahes ok.
Saime ka väga huvitava hommikusöögikogemuse. Vanalinnas pakuti hommikusööki ca 7-8€ eest, aga arvasime, et see on pigem turistikas ja jalutasime veidi eemale. Leidsime ägeda koha, tellisime toidud ja jäime ootama. Ca 40 min hiljem hakkasime ärevaks muutuma ja justkui võluväel ilmus üks toidukuller, kes tõi meie hommikusöögid. Millegipärast nad seda kohapeal ei valmistanud. Toit sai taldrikule, uunis soojaks ja catering võis alata. Üllatus saabus arve maksmisel, kui umbkeelse teenindaja toodud asjad paberile panduna oli summaks üle 200 RON/LEI ehk üle 40€. Hiljem nägime mitmeid lõksus turiste vanalinnas täiesti normaalset ja taskukohast hommikusööki söömas.
Toitudest soovitatakse proovida veel suppi, mida serveeritakse saiapätsi sees. Ei saanudki päris aru, kas sealt seest saab vaid normaalset, suitsutatud lihaga variant või on võimalus saada ka haput mao-suppi.
Aja ja korraga on neil üldse kehvasti. Ei peeta kummastki kinni. Kesklinnas on esimese kuninga, Karli kuju, kelle pea kohal on kell, mis on 20 min ette keeratud. Legend räägib, et see olevat tema enda poolt nii seatud, et inimesed õigel ajal tema juurde jõuaksid.
Vanalinn on peopaik – nagu bermuuda Tallinnas, ei maksa sealt rahu ja vaikust oodata. Lisaks – kuna piirkonnas on maavärina oht (pidavat iga ca 40 aasta tagant esinema), on mitmetele majadele peale pandud suured punased ringid, mis tähistavad et maja on arvatud elamiskõlbmatuks ja maavärinat üle ei ela. Seal elamine toimub omal vastutusel, aga paljud pidid sinna soetama kinnisvara ja seda korteritena turistidele välja üürima. Olge tähelepanelikud.
Linnas on lihtne liigelda metrooga (5RON/LEI) ja bussidega (3RON/LEI). Metroo sõidab regulaarsemalt ja tihedamalt, bussidega juhtub sageli nii, et oodates konkreetset numbrit, ei saabu seda pikka-pikka aega ja siis tuleb kolm sama numbriga bussi ühekorraga.
Hinnatase on ehk pisut odavam kui meil, aga hinnad ja saadav kvaliteet väga varieeruv. Vanalinnas saad kokteili kätte ka 3€, aga see on pigem pisem ja lahjem, korralikus kohas on korralik kokteil 30-40 RON/LEI. Prae hinnad algavad samuti 40 RON, grillitud road paistavad pisut kallimad.
Linnaga tutvumiseks soovitan guugeldada “free walking tour” ja mõne tuuriga linnale tiir peale teha. 2-3 tunniga saab väga hea ülevaate nii kividest, majadest, kujudest, parkidest, kui ka elu-olust, ajaloost, söögikohtadest, klubidest ja kõige popimatest instagrami kohtadest.

Teeme väikese reisi Brasovisse, rongipiletid viisakamatele rongidele on 13€ üks suund, busse vist väga ei sõida. Samas pakuti Bukarestis päevareisi, mis külastab Tracula lossi, Pele lossi ja giidiga tuuri Brasovis ja selle ca 12h tripi saab 15€ eest.
#Brasovi funikulöör ei tööta, seda ehitatakse ümber. Kesklinnast väljub buss 20, mis viib suusakuurorti, kus pea alati paistab päike. Pilet alla euro, sõit kestab ca 20-30 min.