hbertArusaadav. Ei vaidle üldse vastu. Vahel löövad kontrastid liiga teravalt välja. Loomulikult on foorum kõigile. Eks see nii kipub olema, et omasuguste postitusi märkad rohkem. Hoidkem kokku ikka ;)

Siddhartha, kõigepealt - superhea blogi sul, see Bali tshikiteema oli üks naljakamaid reisinovelle, mis ma kunagi lugenud olen :)Aga mis Singapuri puutub, siis jaa, muidugi ma jumaldan seda kohta. Eriarvamusele jääks selle suhtes, et kas eesti keskmine perekond saaks näiteks nädalat-paari seal endale lubada. Hetkel olen üle paari aasta Dubais ja kurat vot see on üks absurdselt ülehinnatud ja ebafunktsionaalne koht igas mõttes, kuigi pilvelõhkujad mulle meeldivad.Singapuris saab otsides 100 EUR/öö täitsa korralikke neljatärnihotelle ja ei ole need söögid ja meelelahutus ka niivõrd ultrakallid. Tai on loomulikult odavam, aga kui seal perega tahad end mugavalt tunda, pidevalt tuktukimaffiat toita ja tuure võtta, siis kasvavad kulud kiiresti. Profil nagu sina on kindlasti välja arenenud oskused seal väga head hinna/kvaliteedi suhet leida, aga tavareisijal seda ju pole. Ja Singapuris vähemalt ei üritata sind lüpsta, erinevalt Kolmandast Maailmast, kus seda su endagi kirjeldustes juhtub igal sammul. :)

Aitäh, Snoop! Neid novelle on veel tulekul ja kõike ei kannata avaldadagi ;)See on samuti tõsi, et igasugu lüpsmisi juhtub siin pidevalt ja neid olukordi panen nüüd igapäevaselt kirja ja jagan kõigile. On olnud juhuseid, kus lähen isegi meelega kaasa, et näha, kaugele asi viib.Singapuri asjus konsulteerin kindlasti edaspidi, sest esmakülastus jäi kunagi põgusaks ja huvi on suur näha pisut sinna arteri taha, mis on väga oluline osa kogu maailma niiöelda vereringest. Sellest olen ammu aru saanud, et igasugune info jagamine erinevate paikade kohta on niivõrd mitme otsaga, et vabalt võid ka "head tuttavat" alt vedada. Inimeste eelistused on seinast seina. Ühele superluks elamine, teisele peldik. Sama söögiga, transpordiga jne. Olen paar korda olnud olukorras, kus tuttava tuttav palub abi reisi huvitavamaks tegemisel, kuid ma ei saa üldse aru, mille kuradi pärast ta üldse oma nina Aasiasse toppis ja pärast tunnen veel süüdlasena, et talle kohe miski ei meeldi. Aga infot jagan meeleldi edasi ja alati on lahe mõttekaaslastega kohtuda isegi kirja teel ;)

Jättes kõrvale Singapurid ja Hongkongid ja nende võimalikud eelised vähemarenenud piirkonna ees, soovitan hoopis järgmist.Looduse poolest on Filipiinid, Vietnam ja Tai oma karstikaljudega äravahetamiseni sarnased (kui rääkida sealsete lahtede külastamisest, mis kahtlemata kuuluvad reisi juurde).Erinevus on selles, et Tais ja Filipiinidel ümbritseb neid puhtam meri, Tais lisaks sellele veel arenenum tehnika ehk kiirkaatrid tripi tegemiseks Filipiinide sõudepaatide asemel. Vietnamis Halongi lahti on looduslikult kõige võimsam selle imetlemiseks, kuid on kahjuks mudase ja läbipaistmatu veega siselaht. Seega kui oled Tais ja Filipiinidel varem näinud neid kaljusid, on Halongi laht küll tore elamus, aga sogane meri pisut rikub seda.Minu arust sobiks piirkonna avastamist alustada Halongi lahelt, jätkata aga Tais, kus näha vähem ja väiksemaid kaljusid, kuid see-eest puhtamat merd nende ümber.Filipiinid (ja mingis mõttes ka Indoneesia) sõltuvad reisi pikkusest. Põhimõtteliselt on nad huvitavad reisijale, kes on Kagu-Aasias varem käinud, ja soovib seal midagi muud avastada. Ma ütleksin, et esmakordsele reisijale on nad lihtsalt 3 tundi lendamist veel kaugemale, et näha põhimõtteliselt sama asja, aga pisut räpasemal ja vaesemal kombel. Seda eriti Filipiinide puhul, kus lend mõnele saarele toimuks ilmselt Manila kaudu. Üks terve päev läheb raisku sinalennuks, teine päev tagasilennuks (kui lennata sinna/tagasi Kagu-Aasiast). Aga näed põhimõtteliselt sama asja, mida Kagu-Aasias, kust startisid.Kui reis on selline 2-3 nädalat, siis mina pakuks ideaalseks marsruudiks järgmist.Võtta piletiks Tallinn-Singapur-Bangkok-Tallinn. Enamik lennufirmasid pakub sellist varianti, isegi Finnair.Singapuris mõni päev aklimatiseerumiseks, eks natuke sõltub ka reisi ajast, aga ikkagi on see otse ekvaatoril ja vastikult niiske koht suht aastaringselt - kui varem pole harjunud, siis tuleb olla valmis 4-5 korda päevas särgi vahetamiseks. Samas on lohutav võimalus söösta ühest külmast kaubanduskeskusest teise.Seejärel võtta lend Singapur-Hanoi, näha seda vaesemat Aasiat ja võtta mõnepäevane laevasõidupakett Halongi lahel (võib lugeda Tripi teemasid erinevate firmade kohta, soovitus oleks pisut priisata ja valisa korralikum laev). Samuti on Hanoi hea võimalus valida sealses mõttes kallim hotell, ca 50-80 eurot öö, ja saada selle eest Lääne-Euroopa või Singapuri 300-500-eurose viietärnihotelli teenindust. Otsida TripAdvisorist best boutique hotels in Hanoi ja valida mõni TOP 5 reitinguga.Hanoist võiks lennata Taisse. Sõltub reisi ajast jällegi, aga miks mitte näiteks Phuket, esmakordselt Taisse sattudes sobib küll. Võtta seal mõni paadireis ja näha kärarikkamat kuurorti. Sealt edasi sõita Ko Lipele, kus näha väikesaart ja tõeliselt puhast loodust ja merd. Sealt lennata Bangkoki, kus lõpetada shoppinguga mõnes kaubanduskeskuses, mis on seest turulik, aga fikshindadega ja tingimisvaba (Platinum Fashion Mall). Lisaks saab Siami keskustes ja Chatuchaki turul ringi vaadata. Enne seda pole kuskilt mõtet midagi osta. Ning siis Bangkokist otse koju tagasi.Esimeseks korraks enam kui piisav, annab päris hea aimu piirkonnast ja erinevatest elutasemetest. Kui reis on pigem 3-4 nädalat ja tundub, et liiga vähe riike, siis lülitaks pigem sisse Ko Lipelt laevaga Langkawile ehk Malaisia kuurortsaarele ning sealt siis lennata pärast Bangkoki. Filipiinid ja Indoneesia ma jätaksin esimene kord kõrvale. Nad elatustasemelt, infralt jne on suhteliselt Vietnamiga võrdsed, aga sinna saamine võtab mõttetult kaua aega.

Kui esimene omal käel reis eksootilisse piirkonda, siis teie valikust kas Tai või Filipiinid. Tai eelistamise puhuks on siin juba välja pakutud mitmeid erinevaid marsruute, aga lisaks saartele soovitaks ka Tai põhjaosa külastada. Siis hakkab reis juba ilmet võtma. Mitu nädalat ainult erinevate väikeste saarte vahel seiklemine ei anna kokkuvõttes midagi väga juurde. Kiidan heaks soovitust Bangkokist Koh Changile minekut, sest seal on nii randu, tõelist džunglit, pidu ja ka eraldumise võimalusi. Tõeliste paradiisirandade nägemiseks valige lisaks kas naabersaar Ko Mak ja/või Ko Kut. Peale seda sõitke Bangkoki tagasi ja sealt siis kas rongi/bussi/lennukiga Chiang Maisse või Chiang Raisse. Filipiinidele lendamine on kahtlemata natuke suurem ettevõtmine, aga midagi üle mõistuse keerulist pole ka selle sihtkoha puhul. Tasuks valida kauglend kas Singapuri või Hong-Kongi ja sealt mõne odavlennufirmaga Cebusse lennata, et vältida Manila lennujaama ja ka Manilat ennast. Cebu on ka suurlinn, aga siiski oluliselt mõnusam ja turvalisem kui Manila. Shoppamiseks on seal mitmeid suuri kaubanduskeskusi nagu SM Mall, Ayala ja üsna värske ning ülisuur SM Seaside. Cebust kui transpordikeskusest võib juba edasi minna kuhu iganes ja millega iganes.Filipiinidel aerupaate siiski näinud pole, nii et saab ka seal tänapäevaste kiirustega edasi liikuda. Kuigi jah, Tais levinud kiirpaate seal praktiliselt pole. Tai ja Filipiinide loodus on tõepoolest võrreldav, eriti väiksemate saarte oma, aga ühe olulise argumendina lisaks, et filipiinlased teevad sõbralikkuse ja heatujulisuse poole pealt suurele osale maailma rahvastest silmad ette! Aga ladyboy- ja gaykultuur on seal kohati veelgi rikkalikum ja vabameelsem kui Tais. Ennast pole see kunagi häirinud, aga kõik sõltub, kui tolerantsed ja avatud te kõige selle osas olete, mis maailma avastades teid ees ootab :)

Laosest räägitakse harva. Ise käisin ka allest esimest korda läinud aasta lõpus ja Luang Prabang hakkas väga meeldima. Sinna saab lennata ja lennujaam pole kesklinnast kaugel. Paariks-kolmeks päevaks läbi sõita väga mugav. Endale leidsin sealt palju tegevusi. Ilusad templid (Tais ka muidugi analoogsed olemas), palju erinevaid käsitööklasse (pole vist väga puhkajatele, aga päev otsa puitu graveerida oli ülilõõgastav), Mekongi jõel saab tuuritada, kokandusklasse võtta jne. Vibe on sellel kohal midagi Chiang Mai ja Ubudi vahepealset. Ostlemiseks pole sinna mõtet kindlasti sõita, kui just Laose käsitöösallid ja -vaibad ei huvita. Vanalinn, või ma ei teagi kuidas seda nimetatakse, on kuidagi mõnusalt hubane seal. Üldiselt oli seal palju vanemas eas Saksa turiste (suisa gruppidena), hiinlaseid ja siis seljakottidega seiklejaid maailma eri paigust. Kui mul oleks praegu vaba ajaga laiutada, siis võiks kasvõi homme tagasi lennata. Üldse veel Laosesse rändama. Aga see on tõesti minusuguste etnofriikide pärusmaa pigem ;)Kambodža ka muidugi, kus ma nüüd juba kaks korda käinud paari kuu jooksul (eile jõudsin teiselt tripilt tagasi põhibaasi Bangkoki). Esmaseks Aasia kogemuseks väga ei soovita, aga Siem Reap'i ka suht lihtne lennata ja Angkori templid üle vaadata.Läks nüüd teemast kõrvale, kuna küsimuse püstitajal olid tingimuseks rand ja ostlemine, aga ehk on kellelegi teisele see info inspiratsiooniks, kes end ära tunneb taoliste kohtade avastajana. 

Vist jälle teemast mööda: Luang Prabangis tasub ära käia kindlasti. Esmakordsel külastamisel on feeling kahtlemata äge. Aga kui seda päikeseloojangut Mekongi kohal poleks, siis ei läheks sinna enam kunagi tagasi. Turismitööstus mitte oma parimal kujul.

Esiteks tuleks tekitada võrdlusmoment, et saaks sõbralikkust, hindu ja muud võrrelda. Kus püütakse pügada, kus mitte. Ma nimetaks Filipiinid, Indoneesia, Vietnami, Siem Riepi/Angkor Wati piirkonnad teise ringi sihtkohtadeks.Laos, Myanmar, ülejäänud Kambodža pigem kolmanda ringi.Samamoodi Tai-siseselt Phuket ja Pattaya on esimese ringi kuurordid. Kumbagi ei taha enam iial tagasi minna, aga sobivad esimeseks käiguks ideaalselt, et ennast kurssi viia. (Pattaya jätaks küll kõrvale, aga ülejäänud Tai edasiseks hindamiseks minu meelest sobib ideaalselt külastada kõigepealt Phuketi saart, kus saab kompaktselt kätte Tai kõige kallimad hinnad, kõige ekstreemsemad ladyboyd, kõige rahvarohkemad peod, aga samas ka vaiksemad rannad, odava massaaži ja väga organiseeritud trippide süsteemi).Saartest teine ring on Ko Chang, Samed, Samui/Phangan/Tao.Lipe on pigem kolmas ring, seepärast sobiks ideaalselt ühendada Phuketiga, et näha kahte äärmust. --Euroopasse pannes Singapur on nagu Amsterdam linnriigina või Zürich/Genf ilma ümbritseva looduseta. Urbanistlik tipptase.Tai on nagu Hispaania. Ääretult lihtne minna ja hakkama saada. Valge inimene pole nähtus ega rahakott igas olukorras, neid on seal lihtsalt nii palju. Ei pea Põhja-Aafrikalikult või ülejäänud Kagu-Aasialikult igas olukorras tõestama, et sa pole kaamel. 90% kohtadest, mis on 20 raha kohalikule on 20 raha ka valgele, läbirääkimised ei alga 50 juurest, et lõppeda valge jaoks hea diiliga 30 juures. Erandiks on kuurordi-tänavamüüjad, aga lihtsam on neid eirata ja teha ostud Bangkokis, kus saab shopata turulaadses keskkonnas, samas konditsioneeritud sisetingimustes. Kus võib valida tingimiskaubanduskeskuse ca 20-30% allakauplemisvõimalusega (MBK, mõned avaturud) või eelpool mainitud Platinumi, kus on kohe automaatselt need hinnad, milleni mujal peab tingima hakkama.Ja nagu ka Hispaania puhul, kes läheb Kanaaridele, kes Costa del Soli, kes Ibizasse või Barcelonasse. Kellel on mingi oma linnake/rannake/saareke. Sama eripalgelisuse saab ka Tai eri piirkondadest.Filipiinid, Vietnam, Indoneesia on nagu ülejäänud Vahemeri, kui nad oleksid eranditult Hispaaniast 2-3 korda vaesemad ja eurorahadega üle ujutamata. Igaühel on oma fännid, kes ahhetavad, et mis sa sinna Hispaaniasse ronid, kui võiksid valida hoopis Kreeta/Küprose/Porto/Santorini/Korfu/Sardiinia/Mykonose jneVietnami ei erista suurt muu, kui et ta on suhteliselt kõige lähemal. Halong on ehk nagu Horvaatia. Ilus neile, kes on käinud, ja paljud käivadki, aga samas paljude poolt avastamata.Filipiinid sobiks ehk tegelikult võrdlusse Bulgaariana. Sihuke rohkem ligadi-logadi, kuskil sõidab veel Ikarus buss, aga küllap võib näha ka sõbralikumat suhtumist ja odavamaid hindu kui lakkamatult äratrööbatud Hispaanias. Aga kuidas seda hinnata, kui pole enne Tais/Hispaanias käinud?Filipiinidel pole midagi viga, käin ise seal heameelega, seepärast ka tean, et sinna saamine on ajaröövel, kui just otse Euroopast ei lenda. Ja nende turistide protsent, kes külastavad Filipiine odava seksi eesmärgil (mitte eksklusiivselt, aga vähemalt ühena põhjustest) oli vist ametlikult ca 60-70% (ma küll eeldan, et meesturistide seas, vaevalt valged naised nüüd filipiini meestes erilisi kompusid näevad, aga mine tea). Sellest ka teatav rahakoti nägemine valges turistis - nagu ka siddhartha on värvikalt kirjeldanud.Lisaks suuremad perekonnad mujal Kagu-Aasias, mis lisab teatava pinge leida jõukas valge, et sealt minema saada.Sama pinge on ka Tais, kuid seal on Eestiga identne sünnituskordaja (1,6 last naise kohta Eestis, 1,5 last Tais). Seega mõlema puhul on tegemist väljasureva ühiskonnaga ja arusaam perekonna suurusest on täpselt sama. (1-2 last = normaalne, 3 last = suurpere, alates 4 last = titevabrik). Võrdluseks on Vietnam 2 last, Indoneesia 2,5 last, Filipiinid 3 last naise kohta. Seega seal on palju rohkem neid, kes püüavad turistide abil materiaalset olukorda parandada. Või teistpidi - kui keskmine Tai naine otsib valget meest, et toetada ennast ning oma maal elavat ema-isa (pensionisüsteemi puudumisel), siis keskmise Filipiini naise valge mees peab toetama lisaks emale-isale veel 2-3 õde-venda. Ja seda ka täiesti seksivabalt. Kõik, kes töötavad Kagu-Aasias turismipiirkondades, peavad selle palgaga ülal oma perekonda, kes reeglina elab maal. Keskmise Tai töötaja ülalpeetavate arv on kõige väiksem, sellal kui Filipiinide töötaja saadab raha palju rohkematele inimestele.

improvedVäga hea võrdlus Euroopa baasil. Selles mõttes tõesti täiesti õige, et Tais on hinnad suht paigas ja kui tead kuhu minna, siis saad kõike mida soovid/vajad. Aasiaga tutvumiseks kindlasti hea alustada.Mul on paraku need esimese, teise ja kolmanda ringi riigid nüüd vastupidi järjestuses ja usun, et veel nii mõnelgi, kes Tais piisavalt käinud ja hing ihkab midagi muud. Pügada saab kindlasti nendes mahajäänud riikides ja kogu hinnapoliitika on paigast ära. Mõne asja saad imeodavalt kätte ja imestad, et kuidas nii väikese raha eest on võimalik üldse sind kuhugi sõidutada, sööta, joota jne, ja ise veel kasumit teenida. Samas virutavad täiesti ootamatult olematu teenuse eest kirve selga. Käärid on suured. Ja siis tehakse veel asja juures nägu, et sulle on see ju väike raha või isegi olematu, aga näe, meie siin peame kuidagi toime tulema. Tegin hiljuti intervjuu ühe käsitöömeistriga, kes enda alla teisi töölisi koondanud ja müüb turgudel/poodides oma toodangut,  teenides Kambodžas 700-1000 USD kuus, ise samal ajal virilat nägu tehes, et ei ela ikka hästi ära ja on kuulnud, et Euroopas pidid sama töö tegijad 5000 €  teenima. Kui see nii oleks, siis me võiks päris kiirelt 5 rikkama riigi hulka tõusta, kui kasvõi pool rahvastikust õpetada puuslikke voolima ja neil turgu oleks.Mis Veigo Luang Prabangi kohta ütles, sellega olen samuti päri. Turismiteenused on seal omaette küsimus. Päris kõvasti nööritakse siit ja sealt, kui ostad tuure näiteks. Taas hinnad paigast ära. Mul küll õnnestus enamus asju soodsalt teha/saada, välja arvatud üks tuur, millest ka kirjutasin Postimehe blogis. Samas jäi ikka sellest kohast kuidagi hea mälestus ja seal Mekongi kaldal liha grillida ja õlut peale juua päikeseloojangu ajal on ülimalt tore ja üldiselt leiab sealt ikka soodsaid tegevusi piisavalt.Mis veel Taisse puutub, siis tegelikult on ka siin võimalik lüpsta saada, aga pole vaja igale poole oma nina toppida. Perega puhkajad tõenäoliselt ei satu kunagi sellistesse kohtadesse ja olukordadesse, nagu mul juhtunud. Samas, kui võtta kasvõi tavaline takso tänavalt (kui Uber, Grab on kaugel näiteks, või tahaks lihtsalt kiirelt esimese auto peale saada), siis võivad hinnad olla kolmekordsed. Kes esimest korda ei tea, maksab ilmselt. Kui juht räägib inglise keelt, siis on ta tihtipeale õppinud ka raha küsima ja üritab ilma taksomeetrita sõita. Tuk-tuki juhid, kes tänaval ise pakkuma tulevad, küsivad ka tihti poole rohkem, kui oleks taksomeetri järgi taksoga sõites. Aga pole ka mõtet nende tukkidega sõita. Paar aastat tagasi oli juhus, kus öösel klubist tulles palusin end lähimasse kohta sööma viia. Ei mõelnud sellele, et taksojuht pakkus kohe väga soodsat hinda ja et võib mu ära oodata, ning pärast edasi viia. See pani mind küll silmi pööritama, aga mõtted keerlesid hoopis mujal. Eeldasin, et ju ta mind kusagile ööturule suppi sööma viib, aga oli ikka päris restoran, lihtne ja odava interjööriga. Ma isegi ei vaadanud menüüs hinda. Pärast tuli arve 3000 baati! Kusjuures ma pidasin seda isegi tol hetkel normaalseks, sest tellisin laua looka (üks naine oli ka kaasas). Tagantjärele mõeldes oleks see pidanud olema kolm korda väiksem ja seda ütles ka naine, et ma peaks arve vaidlustama, aga ma olin sel hetkel muul lainel ja kõik tundus normaalne.Hiljuti kutsusin kaks eestlast kaasa karaokesse, kuhu mind oli omakorda kutsunud üks uus naistuttav. Teadsin juba varasemast, et siin on karaokeskeemid, kus pärast esitatakse müstiline arve. Sel korral oli asi aus, kuna see oli mingi kamba erapidu ja polnud arvestatud, et me oleks seal algusest peale olnud. Sinna minek tuli täiesti käigu pealt ja see pidu ise oli pigem lõpusirgel. Samas läks jubedaks sebimiseks, kui me peotuppa sisenesime. Kohe hakati lauale sööke ja jooke juurde tassima. Kõigile meile suruti joogid kätte ja taheti kogu aeg kokku lüüa. Kutsusin oma naistuttava kõrvale ja uurisin, mida nad meilt ootavad. See tunnistas, et ikka raha tahaks saada, kuna me oleme ju peol ja see ruum on üüritud tunnikaupa, joogid võtsime ka vastu ja miks nad peaks meile välja tegema. Palusin teistel eestlastel salaja lahkuda, mida nad ka tegid. Peo lõpuks oli arve 10 000, kuhu mina panustasin 1000, mis oli isegi suht õiglane summa, arvestades tarbitud sööke/jooke ja inimeste arvu. Neid näiteid on igasuguseid veel. Kokkuvõttes ütleks, et öös juhtub asju ja loll saab kirikuski peksa. Ei ole vaja igale poole ronida. Kuna ma neid riske tean, siis teen ikka, kuna muidu ka nagu üksluine. Teistele ehk õpetuseks ;)Muidugi võiksin ka kirjutada toredatest juhtumistest ja kuidas ka omakasupüüdmatult on aidatud. Et ei ole päris nii, nagu saaksin igal sammul lüpsta ;)

Minu eelistus oleks järgmine: Tai (väiksemad saared), Bali, Filipiinid. Tai plussiks räägivad ilusad rannad, Bali on ka mõnus paik reisimiseks, aga seal ei leia ilusaid randu (välja arvatud mõned üksikud). Samas on Bali veidi teise feelinguga kui Tai. Filipiinide miinuseks räägib ilmselt suhteliselt pikk lennuaeg, samas leiab sealt imeilusaid randu.Igast paigast leiab eksootikat, pane paika oma soovid, kriteeriumid ja mida tahad reisil kogeda, siis leiad ka parima sihtkoha.Lisan siia mõned lingid omast kogemusest:Koh Samui lugu: https://elustilist.ee/talveks-perega-soojale-maale-elama-meie-koh-samui-lugu/Bali reis: https://elustilist.ee/bali-saar-uus-trendisihtkoht-eestlaste-seas/Milline sihtkoht Tais valida: https://elustilist.ee/tai-reis-kas-valida-phuket-krabi-koh-samui-voi-chiang-mai/

Tsau! Mina läheks hoopis Vietnami. Saigoni ja sealt edasi sealsetesse randadesse. Praegu hea hinnaga lennupakkumised ka. Väga vinge.  Edu!!

Improved, ma ei hakka ülejäänud teemaga vaidlema, aga mis puutub väitesse "Hanoi heas butiikhotellis saab u 65 EUR eest Singapuri u. 400 EUR viietärnihotelli teenindust", siis see on väga veider väide. Esiteks võib sul teoreetiliselt ka 16 Euro hostelis olla juhuslikult mõni päev parem teenindus kui 1000 EUR resortis.Teiseks: enamik inimesi on pealiskaudsed ja neile jääb ilmselt su tekstist mulje, et "oh, Hanoi viietärnikas saad 6x odamavalt sama elamuse kui Singapuris" mis on lihtsalt FAKE NEWS.Singapuris on ainult üksikud hotellid, mis maksavad 400 EUR/öö, kui pole just väljamüümise ääre peal. Capella, Capitol Kempinski, Fullerton Bay, Raffles, mis praegu suletud.Võtame suvalise päeva, näiteks 5. märts, booking.com hinnad, mis anyway kallutab asja Hanoi poole, sest odavamate hindade puhul on allahindlusi muudelt saitidelt, näiteks hotellide kodukatelt raskem leida.Hanois saad valiku kesklinna 5-tärnikaid (Somerset on korterid, mitte hotellid)  115-200 EUR vahemikusSingapuri on samasugune valik 190-300 EUR vahemikus.Ja veel, ma nüüd utreerin, aga me ei kuule ju pidevalt juttu, et Pariisis pole mõtet eriti aega veeta, see on kallis ja ülbe teenindusega ja inglise keelt väga ei räägita, parem matkake kuskil Kanaaridel või Horvaatias ja sealsetes "paradiisirandades". Millegipärast Singapuri puhul, mis on Kagu-Aasia pärl, hakkab sarnane jutt pihta kohe. :)

Tere hommikustSuured tänud vastute eest :)Küll tundub, et Phuket oleks vist esimeseks meie sihtkohaks. :)Lähipäevil tegelen veidi põhjalikumalt selle teemaga ning loen uuesti teie soovitusi. Minu jaoks see on nii uus, et peab kõike ise vaatama, otsima ning marsruudi koostama. :) Ikka lihtne 5+ kõik hinnas hotellidega oli, ostan reisi ning millegist ei mõtle, tuled kohapeale ja lihtsalt oled äge :D 

Tahtsin ka mainida rahakotti osa..Siin räägiti, et paljud arvavad, et trip.ee pakub odavaid lende jms. Tegelikult puhkuseliike on väga palju erinevaid ning sihtkohti ka. Lennupiletid võivad küll odavad olla, aga tegelikult peab arusaama, et see ei ole kõik hinnas reis, kus sa ei pea mõtlema toidu peale. Sa pead endale organiseerima kõike ise ja see nõuab ka raha. Tundub ainult, et kõik seal on nii odav (bussipiletid, toit jms), aga tegelikult kui siit osta, sealt osta.. siis tuled tagasi ja 2000 eurot raisatud. Ma ise käisin, siis lähipäevil Peterburis.. seal on reaalselt väga odav.. ja nii hakkabki, et ostad siit, seal, mis sel vahet paar eurot ainult :D aga tulime tagasi ja raiskasime lihtsalt kohapeal olles 1200 eurot/4 päeva. :) Ja meil hotellis olid muideks hommikusöögid. 

Äkki kellegil on kogemus hotelliga, mis on mere ääres pmst (kuni 1 km) ning kesklinnas? (Phuket)Samuti, mis arvate auto rentimisest ja kust veebilehel saaks broneerida?