Sai käidud paarinädalasel autoreisil Saksamaal ja kohe torkas silma kohalike autojuhtide korrektsus ja distsipliin kiirteedel. Sõiduradasid vahetati korralikult, ei jäädud keskmisele ega kõige kiiremale sõidurajale passima, et teised autod mööda ei saaks(nagu nt brittidel tavaks on). Mitte keegi ei lõiganud äkitselt ja ohtlikult sõidurajale ette, peale paari Briti ja Hollandi auto. Mis imevalemiga on saksa autojuhtide liikluskultuur nii kõrgel tasemel, kas see tuleneb liikluspolitsei hoolsast tööst või kõrgetest trahvidest või millestki muust? Palun teadjatel vastata!
Teine meeldiv asi on muidugi üldine puhtus igal pool, ei olnud teeveered täis autodest väljaloobitud prahti ja linnatänavaid pühiti luudade ja harjadega. Kuidas üks rahvus on nii korralik ja teised räpakad?
Mind näiteks häirib see, et sakslased näitavad veel vähem suunatuld, kui eestlased. Samuti on üsna tavaline üsna suurelt kiirteel (aga mitte tavalisel teel või linnatänaval) kiirust ületada. Muidu peab kõik ülejäänu positiivne paika.
Jyrka, suunatule mittenäitamine linnades, eriti ringteedel peab paika jah. Kiiruse ületamine mind ei häiri, eriti kui paljudel teedel oli kiirus piiramatu niigi.
Saksas ei ole kiirus piiramatu. Piiril on märk, et kogu riigis kehtib kiirteedel 130 km/h.
Saksamaa on kiirteid risti-rästi täis ja väga palju on võimsaid 3 -4 ja enama liitriste mootoritega autosid millega on harjutud ka kiiresti sõitma. Kiiruse ületamisi ei jälgita, kuid olen kuulnud, et karistused on väga karmid kui kihutamise tulemusena midagi halba korraldad.
Minu arust kiirteedel ei saagi kiiruse ületajatega midagi erilist teha, sest peatumine/peatamine on seal keelatud, kiiruskaamera sähvatus võib kedagi ehmatada ja jälle jama käes. Nii, et kuni midagi ei juhtu võib teha mida tahad ja seda just selles riigis tehaksegi. 200 km/h ja üle selle on suht tavalised.
Äärmise vasaku rea kasutamisel peab tagant tulijaid hoolega jälgima. Enda arust suurel kiirusel näiteks 150 – ga möödasõitu tehes võib juhtuda, et oled 250 -sel lennukil juba järsult jalus.
Olen ise ka korralik suunavilgutaja ja selle tule mittekasutajad hakkavad silma ja häirivad. Ometi hakkas omalegi tunduma, et 200-ga kihutades tahtsin käsi rohkem roolil hoida ja oleks tahtnud, et suunanupud oleksid kuskil roolil pöidla all. Muidu pean radavahetades vahepeal autot juhtima ühe käega ja kiiresti sõites pole seda mõnus teha. Nii et mõnes mõttes neid lendureid pisut mõistan.
Liiklemist ja eriti kiirteedel sõitmist on seal õpitud juba põlvkondade kaupa. Sellist jama nagu meie neljarealistel teedel seal juba ei näe.
Ületasin vähem kui kuu eest Saksamaa piiri mõned korrad ja tõesti, 130 märk on sinise kasti sees. See on SOOVITUSLIK kiirus. Ma ei olnud ei rekka ega bussi roolis, kuid sõitsin ikkagi 115-ga ka piirangute vabal alal. Minu auto küttekulu on vahemikus 90-115 põhimõtteliselt sama, 130 kulutab samas terve liitri rohkem. Et ma käsin puhkusel, siis mul oli aega rohkem, kui raha :)
Kui eestlane nuriseb selle üle et sakslased ületavad natuke kiirust või ei näita ringilt välja sõites suunda siis on see sama kui venelased õiendaksid et mõni teine rahvus kasutab liiga palju roppe sõnu või kui prantslased viriseksid et keegi sööb liiga palju tigusid ja joob veini :D
Saksamaa liikluskultuuri ei anna siiski Eesti või muu Baltikumi omaga võrrelda. Kord aastas autoga Eestisse puhkusele sõites tuleb Poola-Leedu piiri ületades kohe tunne et "jälle kodus" :)
Mis sakslaste liiklusharjumustesse puutub siis eks siin mängib oma osa see et nimetatud rahvus on üks distsiplineeritumaid maailmas kes üle kõige hindavad kirjutatud või kirjutamata reegleid. Õnneks ma ise küll Saksamaal ei ela, riigipiirini on 25 kilomeetrit, kuid mul on seal nii mõnigi sõber ja tuttav. Hea näide sakslaste reeglitekultusest on see et kui pühapäeval muru niidad või mõnele muule mürarikkale tööle pühendud, tabab sind kogukonna üksmeelne hukkamõist. Pühapäeval EI TOHI kedagi segada. Sama suhtumine on ka liikluses. Sageli mõeldakse ennekõike teiste ja siis iseenda peale a`la kas kaasliiklejad ikka saavad aru millist manöövrit ma plaanin teha. Selline mõtteviis Autobahnil on muidugi eluliselt vajalik.
Kiirusepiirangutest niipalju et üle poolel Autobahnide kogupikkusest pole Saksamaal tõepoolest kiirusepiirangut. Näiteks rikaste hiina turistide hobiks ongi lennata Saksamaale, rentida siin võimas muskelauto et sellega siis Autobahnil kihutada. Megakihutajaid tuleb muidugi ka ette kuid sellisel juhul on inimesel kas tõeliselt kiire, on tal auto p...pikenduseks ja ta tahab seda kindlasti teistele näidata või siis on tegu mõne autoturistiga (näiteks Eestist:) keda ajab pöördesse võimalus suurepärase kvaliteediga teedel meeletult kihutada. Tavaline sakslane, hollandlane, prantslane või šveitslane niimoodi ei sõida.
Mis puudutab veel tavalist sakslast siis nemad pikemaid vahemaid üldjuhul üle 130-140 km/h ei sõida. Esiteks ei ole kohalejõudmise aja osas 600-700 kilomeetrisel teekonnal olulist vahet kas sõidad 120 km/h või 180 km/h. Rohked teetööd, ummikud ja väikesed puhkepeatused röövivad niikuinii aja. Teiseks eelpoolgi mainitud kütusekulu. Sakslased on üldtuntud koonrid. Endagi aastatepikkusest kogemusest võin kinnitada et kui sõidan diisliga täies pikkuses läbi Saksamaa läänest itta siis sõites püsikiirusehoidjaga keskmiselt 120-125 km/h saan esimese tankimispeatuse teha Poznani lähistel. Sõites aga 160-180 km/h tuleb megakallist Saksa kütust võtta juba sadakond kilomeetrit enne Berliini ringi. Sõites aga põhjast lõunasse säästab sedasi juba peaaegu terve paagitäie. Kokkuhoitud raha eest luban endale hoopis mõne parema hotelli või luksusliku õhtusöögi peale reisi kui et põletan seda mõttetult mootoris :)
Autobahnide üks suurim pluss aga plaanitakse varsti kahjuks kaotada. Nimelt arutatakse Saksamaal tõsiselt kiirteede tasuliseks muutmise üle.
johhaidiile täpsustuseks- võrdlesin sakslaste sõidumaneere pigem brittidega, kelle keskel elan, kui eestlastega.
Said must natsa valesti aru emigrant. Sakslaste ja eestlaste sõidumaneer on täiesti eri maailmadest ja ei kannata võrdlust:)Brittide osas mul otsene kogemus puudub aga olen täiesti nõus et mõlema rahvuse konservatiivsus loob ka mitmeid sarnaseid käitumismalle liikluses.
Konservatiivsuse kohta ei oska öelda, aga brittidel puudub sakslastega sarnane kiirteel sõitmise distsipliin.
Johhaidiile.
Aga mina jälle elan Saksamaal. Ja liiklen siin :) Ja lihtsalt infoks väidan, et pea pooled neist "korralikest" sakslastest ületavad autobahnil kiirust, kui see on piiratud. Kiirust ületatakse küll rahulikult, sujuvalt ja enesekindlalt, ühe voona ja mitte tõmmeldes, aga siiski ületatakse ning sageli üsna palju, + 20-40 km/h kanti. Sõltub muidugi piirangu suurusest. Näiteks 80 km/h piirangu alas sõidetakse üsna rahulikult 120-ga, kui takistust pole. 120 km/h piirangut muidugi nii palju ületada pole enam nii lihtne, aga üsna palju tehakse sedagi.
Ja Saksamaal on endalgi üsna palju rahakaid, heade masinatega rullnokki, kes peavad end kiirteel demonstreerima, need ei ole enamasti turistid.
Asi, mis mulle meeldib on tavalistel maanteedel mittetõmblenmine. Kui kiiruspiirang on 100 km/h, ei hakka keegi 80-90-ga eessõitjast mööda trügima.
Muus osas ma ei oleks eesti ja saksa liikluskultuuride võrdlemisel nii radikaalne.
Aga see suunatule asi häirib mind tõsiselt.
Teine asi, mis mind üliväga häirib, on suures osas mitmerealistel ristmikel suunavate märkide (otse, vasakule, paremale, otse ja paremale jne.) puudumine. Nooled on enamuses värvitud asfaldile. Esiteks ei ole need kaugemalt näha. Teiseks ei ole need näha eesseisvate autode alt. Sean end nt. pika autoderivi lõppu lootes paremalt realt nt. otse edasi sõita, siis aga selgub vahetult enne ristmikku, et see rida pöörab ainult paremale. Katsu siis tipptunnil ümberreastud, hoiad teistel foorituld kinni jne. :(
Siiani olen Euroopas ringisõites näinud kahte kolmerealist ringteed. Need olid Berliini kesklinnas ja Amsterdamis . Aga sellist üllatust, kui Pariisis ümber Triumfikaare pole vist teist siin maailmaotsas olemas. Ümber selle kuulsa värava tuuritab vähemalt viis - kuus tähistamata rida.Tegime paar tuuri peale, vaatasime võiduväravaid ja siis uuesti ja siis varsti õhtul veel kolmandat korda veelkord. “Anna teed“ märgid on sel ristmikul vastupidi meiega ja ringile tulijal on eesõigus. Lugesin kuskilt netist , et sel ringil on iga 12 minuti järel plekimõlkimine.
"“Anna teed“ märgid on sel ristmikul vastupidi meiega ja ringile tulijal on eesõigus."
Kui Eesti liikluseeskirju pole oluliselt muudetud, siis "anna teed" märgi puudumisel ringristmikule sõidul, on ka Eestis parema käe reegli kohaselt ristmikule sisenejal eelisõigus. Vähemalt nii ma omal ajal autokoolis õppisin.
Õnneks aga on vist 100% Eesti ringristmikest "anna teega" varustatud. :)
Ma ei tea, kas see ka Eestis kehtib, aga Norras on ringrismikul vasaku käe reegel.
Tean, aga nüüd lubati panna välja üsna palju anna teed märke, muidu oli ikka päris hull asi kohati, vöib olla ka nii pisike tee ots, et vösa vahelt ei näe, ning kui mingi auto sealt tuleb, siis ega ta vasakule vaata, tal ju ees öigus. Siin ju muidu see parema käe reegel igal pool, ainuke erand ringristmik.