Tekkis mõte võtta ette automatk läbi Soome Põhja-Norrasse (sh käia ära Nordkapil). Kas keegi oskab öelda, kui keeruline on liiklemine (teeolud) Põhja-Norras? Millega peale tee- ja tunnelimaksude ning tiheda udu veel tasuks arvestada? Kas vähese sõidukogemusega juht saaks hakkama? Oodatud on igasugune informatsioon, mis võiks sõidu planeerimise seisukohalt vajalikuks osutuda.
Enne mägedesse minemist harjuta Eesti teedel käiguga pidurdamist.Ma usun, et ka mõne aastase sõidukogemusega juht saab mägedes hakkama, kui rahulikult sõita. Veel tuleb arvestada põhjapõtradega, kes on oma loomult märksa rahulikumad, kui põdrad, kes on Eesti metsades, vahel võivad põhjapõdrad pikalt auto ees joosta, kartmata allajäämist.Lõuna -Soomest sõitu alustades võib arvestada põhjapõtradega kohtumist alates Lapimaast(Oulu regioon). NB!Pane otsingusse Põhja -Norra, saad ilmselt piisavalt infot.
Küllap hakkama saab, aga autoga seotud asjaolusid võiks arvestada küll. Mägedes on automaadil vs. manuaal omad erisused, samuti oleks hea, kui autol on garantii, hädaabiteenus jms asjad olemas. Remontimine, kui seda vaja peaks minema, on Norras kallis... Minu arvates on Norra teed mõnevõrra kehvemad (kitsamad, auklikumad) kui põhja-Soome omad, aga Eestist tulles pole hullu. Kitsaid ja kõrgeid sildasid tuleb ette. Lisaks eelmainitud põhjapõtradele ja võimalike tehniliste riskide maandamisele ma mingit ohtu küll ei tea. Kant on tsiviliseeritud, bensiinijaamu tihedalt, kämpinguid jms ööbimisvõimalusi ka. Nordkapil võib muidugi ilm olla selline, et auto ustki lahti ei saa.
Me just tulime Nordkapist, suurem eesmärk oli autosõidu nautimine. Teed on igal pool korralikud, head vaated ja mõnus sõita. Nordkapil oli ilm igati ok, nii 10 kraadi sooja ja poolpilvine. Tegime ka jalutuskäigu Nordkapist natuke lääne pool olevale tipule. See 2x9km, igati lahe ettevõtmine. Ööbisime telgis, alati leiab mõne järvekese, kuhu äärde panna. Soome poolel toidu hind veel enam-vähem, aga Norra poolel on igal asjal väga-väga kallis hind. Tunnel enne Nordkappi on tasuline, nii paarsada NOK, natuke kallim on Nordkapi platoole sõitmine. Ega see just hinda väärt pole, aga kui sai juba 1550km sinna sõidetud, siis nõme selle pealt kokku hoida. Lisaks haruldane võimalus osta pisike sokolaad, Nordkapi pildiga, ilusti Lätis tehtud ja Laima karbis. Maksab vaid 60 NOK, Maximas sama sokolaad teise pildiga nii 70 senti. Põtrasid teepeal piisavalt, mõni tegi paar kiiremat liigutust ka, ettevaatlik tasub metsavahel ikka olla. Kui sihtida vaid Nordkappi ja sealt lääne poole mitte minna, siis on need teed just sobivad algajale, palju lihtsamaid maamuna peal pole. Hoolimata suurest kilomeetrite arvust oli reis ootamatult relaxing. Bensiinikulu oli ainuke arvestatav suurus reisil, muu sai kaasa võetud, telgitud ja hügieeniga karastavates järvedes toime tuldud!
Sõitsime Helsingisse 23.06 varahommikul ja keskööks olime Rovaniemis. Sealt kulgesime edasi Vardo saarele, põikasime sinna lähedale Hamningbergi (tasus käimist ja vaatamist) ja siis mere äärt pidi Nordkapi poole. Vihma ja udu tõttu jäi meil 2x9 km matk ära aga tegime tiiru 15 km enne Nordkappi Kirkeportteni mäel ja rannikul. Kena koht. Poodides müüakse postkaarte sealsete vaadetega.
Järgmisena vaatasime üle Alta kaljujoonised ja Alta kanjoni. Umbes 15 km kanjonimatk oli väga mõnus retk tundramaastikul üle ojade ja lumiste lappide 110m kõrguse jõekanjoni äärde.
Põikasime Tromsosse ja edasi Lofootidele, siis Bodo lähistele Saltstraumeni tõusu/mõõna hoovust vaatama. Meretäis vett kihutab 40 km/h läbi paarisajameetrise maakitsuse ookeani poole tekitades veemöllu ja keeriseid. Vaatepilt oli parim kuue ajal õhtul ja 20.30-21.00 ajal algas oodatud kalapüük kui vesi oli landi loopimiseks piisavalt rahunenud. Päike jäi kesköösel kõrgele taevasse ja see oli vaatamist väärt ning harjumatu.
Sealt edasi sõites jõuab Svartiseni liustikuni. Kaatriga üle vee (edasi/tagasi 120 Nok) ja saab teha mõne kilomeetrise matka jääpiirini. Liustikuni pääseb paremini kui minna vasakult poolt järve.
Siit edasi läks otsemarsruut Helsingi – Tallinn. Kokku tuli kilomeetreid 6150. Magasime autos ja sõime priimusel tehtud kaasavõetud toitu. Raha läks bensiinile ja piletitele.
Kõige siin eelnenult öelduga olen täielikult nõus. Teed on normaalsed ja vähese sõidukogemusega juhist saab reisu lõpuks väheke kogenud juht. Midagi hirmsat ei ole, ainult ilu.
Suured tänud teile vastamast. Nende kirjatükkide peale hajusid igasugused kahtlused-kõhklused ja tekkis ka mõtteid, kuhu teekonnal veel põigata. Üldine skeem on samuti sama ehk siis tulla toime säästliku eelarvega ja nautida Norra imelist loodust.
Arvesta ka fjordide ületamiseks praamide maksmise eest. Mõnes kohas valid, kas lähed praamiga üle v teed lisa 20-100km ümbersõitu. Viimati kui fjordi ületasin praamiga, oli see 100nok auto kohta.