Tere Kes käinud ja oskab midagi soovitada? Pole ise kunagi kuskil varem käinud. Vaatasime ja soovitati Alanyat. Reis siis võiks olla puhkuse- ja kultuurireis. Sooviks veel teavet kohapealsete hindade kohta. Aitäh, kes viitsivad vastata :)
Siis ongi kõige parem võtta paketireis. Ekskursioonid ostetakse juurde.
Türki puhkama ja kultuurireisile? Siis muidugi Istanbul. Seal on kultuuri väga palju.
Alanyas on raskem. Aga võimalik. Võta auto, käi lähedases või veidi kaugemates külades, huvitavat loodust on kogu Türgi täis, kultuurist on seal mingeid hästisäilnud Kreeka linnu. Kas seal hästi puhata saab - kahtlen - soe meri meelitab liiga palju pööblit kohale.
Kui rõhk kultuuril, siis Intanbulis on seda palju käe-jala juures, lisaks võrratu laevareis Kuldsarve lahel. Kui rõhk puhkusel looduses, siis eelistan Türgis Alanyat. Esimeseks reisiks sobib paketireis. Tänavabüroodest ostetud ekskursioonid, mitte ainult Türgis, on minu jaoks olnud tunduvalt koloriitsemad võrreldes meie korraldajate müüdutega, lisaks hinnavõit. Tasub osta ühest kohast mitu ekskursiooni korraga, see võimaldab paremini hinda alla kaubelda. Pikkadest väljasõitudest jättis mulle Kapadookia palju sügavama mulje kui Pamukkale. Kontsert Aspendose amfiteatris. Valikut büroodes palju. Omaette kultuurinähtus on türgi saun, kusjuures räsitud välimusega Alanya Grand Hamam pakub palju paremat teenindust kui uued hamamid. Ka saunakäigu saab osta tänavabüroost. Sul tuleb kindlasti tore reis, kui augustikuumus meeldib.
Kultuurireisiks soovitaksin kas Istnabuli või siis kui tahad ka rannapuhkust, mine kuurortisse, aga rendi auto ja sõida ringi. TÜrgi on täis väga huvitavaid vaatamisväärsusi. Pead enda jaoks ainult need esimesed välja suutma valida :)
Nojah, erinevatel inimestel on kultuurireisist erinevad arusaamad. Minu hinnangul on Istanbul võrreldes enamuse maailma suurlinnadega (näiteks Hong-Kongiga) ikka surmigav nii kultuurilises kui igas muus mõttes.
Kahjuks ilmus Istanbuli kohta hiljuti ka üks väärarusaami kinnistav soperdis-raamat eesti autorilt. Kui see raamat oleks toit, siis võiks seda kirjeldada kui ülimat naiivsust kõikehõlmava rumaluse kastmes. Lühidalt öeldes on see teos sobilik seniilsetele vanaemadele seebikate vahelise aja täitmiseks.
Puhkuseks on Alanya hea mõte. Rendiauto on sealjuures elementaarne vajaminev asi. Igasugu ekskursioonidest (ükskõik kelle korraldatud) soovitaks eemale hoida kui sulle meeldib olla iseenda peremees. Samas mõningatele tundub sobivat kui neid lambakarjana peetakse ja aetakse.
Türgi sauna soovitaks läbi teha. Siin eelnevalt mainitud Alanya Grand Hamami nimelisest asutusest oleks mõistlik ringiga mööda käia. Veel umbes 10a tagasi oli see mõnus ja autentne koht, nüüd on seal juba mõnda aega uus omanik, kes on vana hea asja ümber teinud mõttetuks konveierlindina töötavaks turistilõksuks. Eks antud sauna soovitanud isiku adekvaatsust näitab ka see, et ta soovitas saunapileti osta mõnest büroost, mitte aga saunast kohapealt ;)
Hindadest niipalju, et mul kulub Türgis elades kuus keskmiselt 500-600TL, ehk siis 200 euri kanti.
Aga no turistil kulub kordades rohkem. Teid lüpstakse iga nurga peal, ning lüpsjate brigaad on rohkearvuline ja suhteliselt kõrge tööviljakusega.
Kurb on vaadata küsimuse esitajatele sageli pandavaid miinuspunkte ja heatahtlike vastajate väljanaermist targemate poolt. Seekord jäin ise ette. Hong Kongi ei olnud mul võimalustki pakkuda, kui küsimus puudutas Türgit. Ei oska arvata, kas seniilsus on diagnoositud konkreetselt mulle või vanaemadele üldse. Nimetatud soperdis-raamatut ei ole lugenud ja seebikatete osas ei tea ka midagi kaasa rääkida. Olen reisidel kasutanud rendiautot ja ostnud ekskursioone. Mõlemal on oma koht, ei välistaks elu esimesel välisreisil ekskursiooni. Grand Hamami muutusest ma ei teadnud, aga oleksin ka ise huvitatud, milline on praegu mõnus hea massaažiga saun Alanyas? Kogu oma ebaadekvaatsuse juures ma ei soovitanud osta saunapiletit büroost, mainisin vaid võimalust. Mul on kahju häirimise pärast, Craqum.
Ma eeldan, et soperdis-raamatu all on mõeldud "Minu Istanbuli". Olen lugenud, pole nii hull midagi. Vähemalt sain ma ta läbi. "Süütuse muuseumist" lugesin kolmandiku ja rohkem vist ei suudagi. Kirjandusena ilmselt parem, no nobelist ju!!!, aga kumb siis kasulikum lugeda on... ma küll ei tea.
Internetis pandud diagnoose tasub ignoreerida. Ükskõik kellele need pandud on.
Tripp, jah täpselt sedasama raamatut silmas pidasingi. Ilukirjandusena kahtlemata läbi loetav, aga mõeldud eelkõige muidugi sellele kontingendile kes juba eelnevalt nimetatud sai.
Selle raamatu tasemest aimu saamiseks on ehk asjakohane kujutada ette, et kui keegi tõeliselt rumal naiivikust välismaalane kirjutaks raamatu "Minu Tallinn". Ja seal kirjeldaks muuhulgas näiteks seda, et eestlastel on kombeks linnatänaval võhivõõrastele lilli kinkida ning seejuures on lille saajal kombeks kinkijale tolle haige lapse raviks raha anda. Neile kes üllale ja mitte oma süü läbi raskes seisus olevale lillekinkijale raha keelduvad andmast, vaatavat aga ülejäänud eestlased väga viltu.
Ja kui nüüd kujutada ette et samal tasemel jura kirjutaks keegi Tallinna ja eestlaste kohta 248 lehekülge, siis saabki Minu Istanbuli väärtusest aimu :)
PS. Kes ei tea, siis vahest kingivad Eestis tänaval lilli mustlastest elukutselised petturid, kellele õnge vahest ainult siinse "vanaema" taolise intellektiga õnnetud ja elus alatasa vääritimõistetud omast-arust-heategijad satuvad.
Alanya on parim :) Loodust, linnasaginat, kultuuri. Kindlasti minge jahisadamasse ja valige sobivaim mereretk, Kleopatra ranna alguses külastage Damlatase koobast, mulle meeldis väga ekskursioon Sapadere kanjonisse (tänavatel on reisibürööd ja Alanya Pashalt saab head hinnad). Üldiselt hinnad on pisut odavamad kui meil, eriti aga turul ja kaubeldes (reedeti suur toidu-jm turg). Mõnusad pähklid, maitseained ja puuviljad. Waikiki kaubamajas on pidevalt allahindlusi ja riided on vägagi kvaliteetsed.
cragum, sa vist ei ole aru saanud sarja "Minu..." ideest. Sari tutvustabki kohapeal elama sattunud eestlaste pilti asukohamaast vöi linnast, mitte ei pretendeeri mingile ülimale töele. Istanbul on igati tore linn ja ei pügata sind ka igal sammul kui ise loll ei ole. Omal ajal sai seal kümneid kordi äri pärast käidud, peaks üle vaatama palju on muutunud aastakpmnega.
Norsu, olen selle "Minu.." sarja ideest suga suhteliselt sarnaselt aru saanud. Aga olgem realistid - sellise pealkirjaga raamatut minnakse enamasti ostma ikkagi eesmärgiga, et kohalikust elust-olust midagi teada saada. Ja ma leian et kui oleme reisifoorumis, siis tuleb taoliste üllitiste eest hoiatada. Kui teinekord satume suhtlema näiteks kusagil filosoofiafoorumis, siis võiks selle raamatu algse mõtte, idee ja seeläbi kujunenud väärtuse pikemalt ette võtta :)
Aga vahepeal on siia teemasse jällegi desinformatsiooni tekkinud.
Esiteks igast tänaval asuvast reisibüroost saab kõik ekskursioonid osta sama hinnaga kui veidi kaubelda, pole vahe kas tegu on tüübiga kes valetab enda nimeks pasha ning väidab ennast suuuuuuure-suuuuuuure eestlaste sõbra olevat või suvalise Ahmediga.
Teiseks jahisadam asub linnast väljas ning merereise saab ikka osta kesklinnas asuvas vanas sadamas.
Kolmandaks Sapadere kanjon on küll koht kuhu ikka ise rendiautoga võiks minna, sinna viiva tee peal on tohutult kohti kus on hea auto kinni peatada ja natuke uurida / ronida / pildistada. Pluss see, et siis saad olla seal niikaua kui tahad. Siinkohal tuleb veel ära märkida, et antud kanjoni külastamine augustis on ok, kevadel aga rumalus. Mägioja vesi on kevadel külm, aga just selles asuvates looduslikes bassenides ujumine / vedelemine on selle kanjoni konkurentsitult kõige lahedam atraktsioon.
Neljandaks Waikiki poes müüdavad riided on äärmiselt kõikuva kvaliteediga. On asju mis samal päeval selga ära lagunevad, samas mõni asi kestab aastaid. Mul on ette tulnud mõlemat varianti, korduvalt.
Ma nüüd kaaperdan väheke teemat ja kaldun just selle filosoofiafoorumi poole. Väidan samuti, et pole sel Minu Istanbulil viga midagi. Täiesti huvitav ja loetav raamat. Nagu eespool mainiti -- Minu .. sarja raamatuid tuleb võtta kui välismaal elavate eestlaste kirjeldust oma elust. Minu jaoks on selle sarja raamatute hindamisel tingimuseks ainult see, kuidas autor (kes tavaliselt ei oma vastavat eelnevat haridust ja kogemust) oma lugu toimetaja kaasabil jutustada suudab. Hille kindlasti suudab üle keskmise. Minu.. sari ei ole klassikalised reisiraamatud, kus räägitakse, mida vaadata, kus ööbida ja toituda.
See elu, mida raamatu autor Istanbulis elab, ei ole võib-olla väga tavaline elu. See ei ole ei seljakotiränduri ega tudengi ega välismaale parema palga peale läinud inimese elu. Miks ma nii väidan, ei ole keeruline vast juba Petrone kirjastuse raamatututvustuse lehelt välja lugeda.
Samas "tavaline elu" on määramatu ja hoomamatu mõiste ka siinsamas kodumaal. Meie arutame siin foorumis selle üle, mida teha puhkuse ajal Türgis (aga võib-olla minna hoopis Prantsusmaale või Kreekasse?) samal ajal kui mõni vanamemm muretseb enim ja ainult selle üle, kuidas rohud apteegist kätte saada või mõni pereema loeb mõttes viimaseid eurosid, mis kuu lõpuni kuluvad toidu ostmiseks. Me kõik elame oma tavalist elu veidike oma maailmades (seda isegi siis kui me füüsiliselt elame naabermajades) ja hindame ümbritsevat just selle oma igapäevase maailma kaudu. Ühest maailmast vaadates võib teine ju tunduda kohati naiivsena või arusaamatuna kuid mina küll ei julge väita, et kellegi teise vaade on sobilik seniilsetele vanaemadele seebikate vahelise aja täitmiseks.
Cragum, kas sa ei tahaks teha eraldi teemat ja väheke foorumit valgustada sellest, mida Sina (eedatavasti?) Türgis teed? Kus sa elad, millega tegeled jne. Kindlasti aitaks see kujundada alternatiivset vaadet Türgi elule rohkem, kui vaid keegi tõeliselt rumal naiivikust välismaalane oma raamatus.
btw, et aus olla -- mingis osas ma ei pruugi olla selle raamatu hindamisel lõpuni objektiivne -- ma olen nii autori kui tema elukaaslasega päris palju aastaid koos töötanud. Väga toredad ja targad laia silmaringiga ning kindlasti mitte lihtsameelsed inimesed. :-) Aga see on vaid minu arvamus, kindlasti mitte õigem ega valem kui mistahes teine.
Loomulikult on igalühel õigus oma arvamusele.
Toon siinkohal ära ühe antud raamatu kvaliteeti üpris hästi iseloomustava lõigu:
"Tuleb turukaubitseja sisseharjunud külalislahkusega oma kaupu pakkuma. Kapselduja-tüüp tõmbub krampi, tõrjub müüja suhtluskatseid või teeskleb, et ei märka teda, kõnnib ettevaatlikult teisele poole teed, kindlasti väldib müüjale otsa vaatamist. Kohalikud aga itsitavad ega saa aru, mis neil välismaalastel ometi viga on."
Kui sellist totu-juttu ajaks mõned korrad Türgis paketireisiga käinu, siis oleks kõik arusaadav.
Aga kui aastaid kohapeal elanud inimene ei tee vahet turukaubitsejal ja turistilõksu müügimehel.. Ega külalislahkusel ja rumalatele turistidele mõeldud standartsel tillitamisprotseduuril.. Lisaks muu seosetu soga.. Siis sellisel juhul on minu arvates naiivsus / lihtsameelsus / rumalus väga õiged sõnad.