September on ikkagi veel suve lõpp. Oktoober on sügis. Keskmiselt näitab, et septembris on merevesi Sarandas u 4-5 kraadi soojem kui oktoobris.

Kui tuleb madalrõhkkond peale, siis tuleb mõned päevad vihma nii septembris kui ka oktoobris. Seda on paras ette vaadata konkreetselt 7-10 päeva. Homme lõunast saabuv vihm ja äike on endal ka jälgimise all, aga see on ikka seotud konkreetse ajahetkega. Iga septembri teine nädal ei tule vihma ja äikest ;) Seega oktoobri ilma pole mõtet veel ennustama hakata. Sinu seal viibimise nädalal või olla nii suve lõpu kui sügise ilm.

Oleme just täpselt sama vanade lastega siin. Eile oli veel tõesti üle 30 kraadi, täna pilves ja hakkab sadama ja terve see nädal tundub selline kahtlane. Kuna oleme Albaanias esimest korda, siis ei teagi kuidas see oktoober tavaliselt olnud. Mõned aastad tagasi olime siin kõrval Korful septembri lõpus ja olid väga head ilmad jällegi. Eks see sõltub aastast ja joppamisest.

Tulles olime ühe öö Tirana lähedal Kruje linnakeses. Hästi armas koht, ööbisime hotellos Rooms Merlike (mega vaadetega, vanade kindlusemüüride sees). Siis sõitsime lõunasse Himaresse 4 ööks ning siit lähme 5 ööks Sarandesse. Himare on hästi armas ja kompaktne ning siin palju randasid ümberringi. Eile käisime 2,5 tunnisel paadireisil koos peatustega erinevates randades - tore oli ja lastele ka meeldis (25 eur nägu). Air bnb mis võtsime on keskuses ja hea asukohaga, aga siin mingid omad agad ja puudused, seega seda ei soovita. Aga Sarandesse võtsime korteri mida Hiie-Liin enda blogis soovitas: https://www.airbnb.com/slink/cIQt0z6x

Kadri_L, tore, meie tuleme 15 september sama korterisse, kaheks nädalaks, ehk veel kohtume:) Kas ruumidesse sisse saamine oli väga keeruline? sain aru, et otseselt omaniku Ketiga kokku ei saa..

Meie käisime eelmisel aastal algusega 12. oktoober ja esimesed kaks nädalat oli ilm lõunas väga hea (ca 25 kraadi). Sekka vaid mõned üksikud pilvisemad päevad ja vist üks päev vihmaga. Vesi oli soe ja pea iga päev käisime ujumas.

Suurem kukkumine oli novembri alguses, kus temperatuurid kukkusid päris palju ja vihmaseid päevi oli ikka korralikult.

September on kindlasti kindlam valik, aga minu kogemuse põhjal oli ka oktoobri keskpaik veel hea - aga eks see võib ka aastati erineda.

@Pitbull meil oli koha leidmisega veidi raskusi kuna kahes erinevad kohas airbnb-s oli erinevad asukoha lingid. Lõpuks jõudsime kohale ja ta saatis oma sõbra siia, kes näitas kuhu parkida saame. Korter on muidu väga ilus ja avar, aga siin on seintel korralikud veekahjustused ja laest tilgub lausa vett läbi.

Kui keegi peaks lähiajal Albaaniasse reisima ja telefon e-simi ei toeta, siis annan 10 euro eest ära Vodafone'i sim-kaardi ca 85 GB andmemahuga + riigisisesed kõned ja sõnumid. Soovi korral saab juurde veel kaks teises võrgus töötavat sim-kaarti ca 20 GB mahuga, kumbki 10 eur.

Kehtivusaeg kuni 24.10.

Kusagilt käis läbi, et Albaanias pole ronge. Päris nii see siiski pole. Oleme suured rongihuvilised ja uurisin teemat. Reisirongidest on käigus liin Durres-Elbasan. Rong väljub reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti Durresest kl 14:00 päeval ja Elbasanist kl 6:30 hommikul, sõidu pikkuseks on täpselt 3 tundi. Durrese pearaudteejaam on suletud, kuid rong väljub jaamast nimega Durres Plazh või lihtsalt Plazh rannapiirkonna lähedal. Google mapsis on jaama asukoht märgitud õieti ning selle nimi Stacioni i Trenit Plazh. Jaam koosneb raudteest, mis näeb välja üpris mahajäetud, ja konteinerist, milles istub jaamakorraldaja ning kuhu tuleb pool tundi enne väljumist piletimüüja. Konteineri aknal olev sõiduplaan oli vana ega vastanud reaalsusele. Otsustasime, et juhul, kui meie reisiplaaniga satub sobima mõni mainitud kolmest päevast, siis sõidame rongiga Elbasani ja sealt juba marsaga järgmisel päeval edasi Beratisse. Nii juhtuski ja elamusi täis sõit sai edukalt sooritatud eelmisel reedel. Rong on veduril oleva märgistuse järgi toodetud riigis nimega Tšehhoslovakkia aastal 1988. Vagunite sisu on pehmelt öeldes väsinud, augud põrandais lapitud kättejuhtuva materjaliga, aknad täis mõrasid ja pragusid, kohati pole mõnda akent ees või ei käi see kinni ja vihma korral (meie sõidu ajal sadas korralikult umbes pool tundi) tuleb lihtsalt istuda sinna, kus on kinnine aken ja sisse ei saja. Tualett oli olemas - käisin ja kasutasin -, aga kas seda ka daamidele soovitada, selles pole ma väga kindel. Rongipiletid näevad coolid välja, disaini poolest pärit samuti justkui aastakümnete tagant. Kolmetunnise reisi jooksul näeb ilusaid loodusvaateid, mahajäetud raudteejaamu, põllumajandust ja looma-linnupidamist, külaelu, aga ka äärmist vaesust ja prügi. Rongi oli väga täpne ja jõudis Elbasani punktuaalselt. Kogu reisi jooksul oli terves rongis tipphetkel 10 inimese ringis - peaaegu nagu privaatreis. Pileti hind 145 lekki. Youtube'is selle rongiliini kohta saadaval nii mõnigi video.

Kuna inglisekeelses veebis on info mõnevõrra vastuoluline (ohtlik, eelistage taksot jne), siis panen kirja ka väikese kirjelduse jalgsi Albaaniast Pogradecist Makedooniasse Ohridi jõudmise kohta. Teekond sai läbitud eelmisel reedel ja oli kokkuvõttes vägagi nauditav. Viimane koht enne Albaania-Makedoonia piiri, kuhu saab ühistranspordiga, on Tushemisht. Niisiis jalutasime hommikul poole üheksa paiku oma ööbimiskohast paika, kust väljuvad Tushemishti marsad - google mapsis Terminali Autobusave Pogradec. Google maps näitab ka, et Rruga Industriale ja Rruga Gani Butka ristmikul on Bus Station Drilon/Tushemisht. See info on vale ja koha asemel on nüüd tavaline parkimisplats. Õige koha tegime juba eelmisel päeval suheldes kohalikega kindlaks. Marsad väljuvad ajavahemikul umbes kl 8-15 poole tunni tagant, sõit kestab 10-15 minutit ja maksab 50 lekki. Tushemishtis oli marsa lõpp-peatus Grand Hoteli juures. Läksime seal maha ja jalutasime piiripunkti. Maantee oli pigem üksildane, nägime ainult paari autot ja tee ääres oli korralik sõiduteest eraldatud kõnnitee. Piirile umbes 1,5 km ja jalutuskäik pakkus ilusaid vaateid üle Ohridi järve. Piiripunktides nii Albaania kui Makedoonia poolel täielik vaikus, olime tol hetkel ainsad läbijad ja peale passide kontrolli mingeid muid küsimusi ei küsitud. Makedoonia poolel kõnniteed polnud, kuid mingit kõhedust tee ääres jalutamine ka ei tekitanud, sest möödus taas ainult kaks autot ja need liikusid lubatud sõidukiirusega. Makedoonia poolel oli meil kavas Sv. Naumi kloostri külastus. Kõigepealt on maantee ääres militaartsoon, kuhu sisenemine ja mille kaudu liikumine on keelatud. Otse kloostrisse saab kohast, mis google mapsis on tähistatud kui "Fußweg zum Kloster Sveti Naum". Antud kohast läheb kaks matkaraja moodi rada alla. Sealt läksimegi ja üsna kohe jõudsime veidi laiemale kruusatee moodi teele ja pöörasime vasakule ning mõne aja pärast oli näha kämpinguplatsi, kus keerasime paremale. Juba oligi näha Sv. Petka kirik ning kloostriga tutvumine võis alata. Kloostri kompleks oli ilus, meile see meeldis. Raha kusagile sisenemise eest ei küsitud, kuigi Sv. Naumi kloostri sissepääasu juures oli vastav silt olemas (mäletamist mööda vist 150 denari). Samas istus aga munk, kes viipas, et mingu me sisse, mingit probleemi pole. Hiljem jalutasime ringi ümbruses, mis oli samuti kena ja otsustasime rannas teha väikese pikniku. Kloostrialal parkimisplatsi poole jalutades on seal hulk suveniire müüvaid putkasid, aga ka pisike toidupood. Ostsime sealt pudeli kohalikku veini ja veidi suupisteid, maksta sai kaardiga. Suveniiriputkades tundus, et aktsepteeritakse nii Albaania lekki, kohalikku raha kui eurot. Kuna kell oli peaaegu 12, siis otsustasime, et enne, kui piknikuga alustame, käime igaks juhuks parkimisplatsil olevas bussipeatuses uurimas, et kas meile teadaolev busside sõiduplaan Ohridi - kl 12:10, 14:10, 16:10, 19:10 - peab paika. Bussijuht seletas, et täna kl 14:10 bussi ei lähe, mingu me kas kohe või kl 16:10. Kuna meil kuhugi kiiret polnud, siis otsustasime ikkagi pikniku kasuks ja bussi peale ei läinud. Bussisõit maksab 110 denari ja peaks kestma mõnevõrra alla tunni. Kõndisime järve äärde, et kusagil istet võtta, kui nägime saabumas Ohridist tulevat Sv. Naumi kruiisi tegevat laeva. Tulin mõttele minna uurima, et äkki saab hoopis laevaga Ohridisse. Ootasin, kuni reisijad maha tulid, ja tegin meestega juttu. Öeldi, et 10 eurot ja pole mingit probleemi, laev väljub kell 15 ning huvi korral tulgu me lihtsalt kl 14:45 laeva juurde. See sobis meile veelgi paremini. Leidsime omale ka laheda piknikukoha - kai lähedal oli ühe puu otsa meisterdatud lauakese ja istmetega katusega paviljon. Ronisime sinna ja asusime piknikku nautima. Hiljem, kuna ilm läks veidi jahedamaks, võtsime laevale juba eelpool mainitud poest kaasa ka pisikese lapiku "Badelit", et ülemisel tekil istudes jahe ei hakkaks. Laevasõit oli väga mõnus, kestis poolteist tundi, ümberringi mäed ja lõputu järv.

Kui keegi e-simi mittetoetava telefoniga nüüd kohe reisimas Albaaniasse, siis pakkuda saatmiskulude eest 1one võrgu SIM-kaart, alles u 30G, ostetud 19.10, kehtib 21pv.

Ühtlasi sooviks tänada Hiie-Liini, kelle blogi oli reisil hindamatuks abiks! Muuhulgas käisime reisi lõpus Gjirokasteri lähedal veiniistanduses söömas, tervitasime Hiie-Liini nimel perenaist ja saime samuti ülivõrdes kogemuse.

Panen ka meie kondikava, sest olin veidi kahtlev, kas mahutame põhja ja lõuna koos lendudega 10pv reisi sisse, aga oli täiesti tehtav!

R lend, öö lennujaama lähedal hotellis

L rendiautoga Tirana - Theth 2 ööd. Kuna olime lastega, siis tegime ühel päeval 2 tunnist matkakest - Blue Eye ja waterful :)

E ööbisime Komanis ja T hommikul Komani järve ja Shala jõe tuur. Komani lähedal on tee päris kehvas seisus.

Peale tuuri sõitsime T ööseks Vloresse.

K-L Sarande 3 ööd.

L läbi Gjirokasteri Tiranasse õhtuks ja P lendamiseks.

Oktoobri koolivaheajal vedas ilmaga ka, nii et kokkuvõttes jäi Albaaniast igati suurepärane ja mitmekülgne kogemus!

Kruje on üks mõnus väike linnake mida külastada.

Väike ülevaade ka Kosovost Gjakovest Albaaniasse Bajram Currisse saamise ja sealt edasi Fierze-Komani laevale mineku kohta. Episood leidis aset varem, kui minu eelmised postitused, aga varem polnud aega kirjutada. Reisi, mis algas Prištinast, esimesel nädalal oli meil plaanis matkata nii Kosovos kui Albaanias Valbona-Thethi piirkonnas. Kahjuks aga sadas mägedes täpselt sel ajal lakkamatult mitu päeva järjest vihma, seega otsustasime peale Gjakoves veedetud kahte päeva muuta reisiplaani ja suunduda Bajram Curri kaudu Fierzesse ning legendaarse jõelaevaga sealt juba Komani ja edasi Shkoderisse. Gjakove-Bajram Curri marsad väljuvad mitte Gjakove bussijaamast, vaid ühe ringtee äärest. Ringtee leiab google mapsist, sisestades otsingusse näiteks "Eldekor-Material Elektrik". Kindlat sõiduplaani pole, kuid esimene marsa peaks saadaval olema kella 9-9:30 paiku ning sealt edasi tunni-paarise vahega kuni umbes kl 17:30-ni, sõit peaks maksma 5 euro ringis. Selle info sain kohalikelt, aga nii vastas mulle ka marsade operaatorfirma Rilindi ning päev varem seal jalutades nägime oma silmaga ka õiget marsat peatumas. Täpne koht, kus marsad peatuvad, on juba mainitud Eldekori kõrval oleva väiksema söögikoha "Te Bardhoshat" ees. Teisel pool ringteed on täpselt sama nimega suurem söögikoht - niisiis mitte selle, aga just väiksema, Eldekori kõrval oleva, ees. Keset ringteed on Agron Rama mälestusmärk ja selle ees pingid. Seal oli üsna mõnus istuda ja oodata, jälgida melu ringtee ümbruses ja süüa Furra Pizzeria Sarajevast ostetud värskeid burekeid. Olime seal hommikul poole kümne paiku. Marsa peale me aga siiski ei läinud. Ringtee ümber käib vilgas tegevus ja seal sebib ringi ka autojuhte, kes liiguvad Kosovo ja Albaania vahet. Kes veab kaupa, kes inimesi jne. Meile astus ligi üks albaanlane, kes uuris, et kas ootame marsat ja saanud jaatava vastuse, pakkus välja, et tulgu me temaga, kohe on minek. Olin juba enne märganud Volkswagen Sharani, mille katuseraamil oli suurem kast ja millest mainitud härra väljus. Leppisime kokku, et hind on sama, mis meile teadaolev umbkaudne marsa hind - 10 eurot kahe eest - ja sõit algas. Ajastus autosse istumiseks oli punktuaalselt täpne, sest hetk hiljem saabus järjekordne vihmavaling. Piiril ei pidanud isegi autost väljuma, juht ulatas meie kõigi passid läbi akna ametnikule ja oma keeles käis neil sinna juurde lõbus vestlus. Oli ainult üks piiripunkt, mitte eraldi Kosovo ja Albaania oma. Mõne aja pärast saabusime Bajram Currisse. Linnadevaheline distants on umbes 40 km. Hotellitoa võtsime lihtsalt google mapsist leitud Hotel Plavasse sisse astudes ja tuba küsides. Tuba oli rõduga, puhas ja korralik, maksis 30 eurot, mis paistis olevat soodsam, kui näiteks booking.com'is tol hetkel kõik muud Bajram Curris saadaval olnud valikud. Linnake ise oli tore, meile seal meeldis ja pealelõunal tegime ka kergema matka kõigepealt mööda linnast läänepoolsete mägede suunas minevat teed ja mingil hetkel lihtsalt kusagilt mingit matkarada mööda üles minnes. Leidsime imelise koha vaatega linnale ja orule ning pidasime seal pikniku kaasas olevate Albaania veini ja burekitega. Vihm meid ka väga ei seganud. Bajram Curris maksmise kohta seda, et kahes toidupoes, kus käisime - Anna Market ja Sylbica Market - sai maksta kaardiga. Igal pool, kus sulas maksime - pisemas poes, pagariputkas jne -, sobis ka euro kenasti ja tagasi anti kas Albaania lekke või soovi korral ka eurosid. Kurss ju imelihtne - 1 euro või 100 lekki. Järgmisel päeval oli vaja jõuda Fierzesse, et minna laevale. Laevasõidu koos transpordiga Komanist Shkoderisse broneerisime eelmise päeva õhtul veebilehel komanilakeferry.com. Kuna Bajram Curri-Fierze transporti neil otseselt valikus polnud (oli aga Valbona-Fierze), siis ma ikkagi oletasin, et nende Valbonast tulev minibuss sõidab BC-st hommikul läbi ja tõenäoliselt saaks sellega kohale. Küsisin selle kohta hotellist ja nad ütlesid, et jaa, buss sõidab hommikul kl 11:30 paiku hotelli eest läbi ja mingu me lihtsalt hotellist välja teisele poole teed ja oodaku seal, kuni näeme "Berisha" kirjadega bussi tulemas. Õhtul linnas jalutades nägime aga täiesti juhuslikult tee ääres seismas sama bussi (oli teel vastupidises suunas ja tegi peatuse) ja otsustasin kindluse mõttes juhilt üle küsida. Juht seletas, et muidugi, kl 11:30 hotelli eest läbi mineva tee ääres ja mainis ka hinna, 5 eurot või 500 lekki. Olime järgmisel päeval kl 11:30 kohal ja kõik klappis. Kohale jõudes oli Fierze sadamas üsna korralikult rahvast ja igasuguseid liiklusvahendeid, aga varsti selgus, et enamik just tulid Komanist ja peagi suurem möll vaibus. Laevale võis juba umbes 45 minutit varem minna, pileteid võis näidata nii telefonist, laptopist kui paberil. Laev oli väga askeetlik, ega seal polnudki muud kui alumine tekk liiklusvahendite jaoks ja ülemine kahetasapinnaline, mille hulgas ka kinnine sõitjateruum, reisijatele. Tualett oli ka olemas ja seejuures isegi üpris viisakas seisus. Alguses ronisid muidugi kõik kõige ülemisele tekile ja seal läks üpris kitsaks, aga õhkkond muutus märksa vabamaks veidi peale laeva liikuma hakkamist ning peagi jalutasid kõik vabalt mööda laeva ringi, kuna ilusate vaadete jaoks ja piltide tegemiseks ei pidanud tingimata just seal kõige ülemisel tekil olema. Sõit oli vägagi nauditav, mäed ümberringi, ilmaga vedas ja väike külmarohi sai sõidu jooksul ka ära maiustatud. Sõit kestis umbes 2,5 tundi. Komanis oli nn sadama ala üsna pisike (väike platsike enne tunnelit) ja reisijaid peale võtma tulnud autosid-minibusse täis. Aga teha polnud seal vaja muud, kui astuda taas "Berisha"-kirjadega bussi juurde, juhile nimed öelda ja bussi ronida. Sõit Shkoderisse kestis paar-kolm tundi ja tee oli vägagi viletsas seisus, ent vaated taas kenad. Shkoderis peatus buss hotelli "Rozafa" juures teisel pool teed. Üsna hea asukoht, kuna ka meie hotell oli seal lähedal ja lisaks oli piirkonnas nii toidupoode, rahavahetuspunkte kui ka marsapeatus teistesse linnadesse - Tiranasse, Durresisse jne - sõitmiseks (google mapsis kirjas kui "Shkoder bus station").