Kuna Wizzairi lennupiletid ei maksa ka järgneval kahel kuul mitte midagi, kirjutan oma kogemuse Kutaisis käimisest. Reis siis lühike: pühapäeval läksin ja kolmapäeval tulin.

Ka seal on praegu pime aeg: kell kaheksa kohaliku aja järgi hakkab valgeks minema ja kell kuus on jälle pime, kell ise aga kaks tundi rohkem kui meil, seega need, kes tahavad valget aega nautida, peavad vara tõusma. Paraku jõudis takso lennujaamast linna just siis kui hakkas pimedaks minema - seega sööma. Taksojuht soovitas Bungalo Cafe-d ja õigustatult: söök maitsev, hind ka kohalikele sobiv (arve kahele suurele ja kahele kõurikule 73 lari) , ettekandja rääkis vene keelt selgesti, kaardimakset polnud. Tipi jätmise kommet ka pole. Kuna olin teenindusega rahul ja maksin 80, tegi kohvik omalt poolt vastukingi suurtele cha-cha ja noorematele limps.

 Järgmine päev oli esmaspäev, mis tähendas, et enamik muuseume ja vaatamisväärsusi on kinni. Ka koopad ja kanjonite kõnnisillad. Linnas endas polnud palju teha: käisime ajaloomuuseumis (täispilet 3 lari, õpilase 1 lari), turul (kus kõik üritasid vähem tagasi anda),  vaatasime purskkaevu ja köisraudteega halva ilma tõttu sõitma ei saanudki.  Turismiinfo tüdruk saatis meid aga kohe taksoga (ta oma tuttav ilmselt, mingit taksomärki küll autol polnud) Motsameta ja Gelati kloostreid vaatama (40 lari autojuhile, kloostrid tasuta). Esimese asukoht on super, kindlasti tasub pärast tillukese kloostri ja ümbritsevate mägede vaatamist minna ka jalgrada pidi alla jõe äärde. Gelati juurde jõudsime pilvega samal ajal - ümbrusest ei tea midagi, kuigi arvestades tõusumeetreid, peaks vaadet olema küll. Kloostrikompleksis toimusid aga restaureerimistööd, mõnda kohta ligipääs puudus. Pärast lõunasööki McDonaldsis (laste soovil, pea sama kallis kui meil) läksime vaatama Gruusia parlamendihoonet - see oli ajaraisk. Tagantjärgi targana oleks pidanud kloostritesse minema kohe hommikul taksoga hotellist (avatakse kell 9), seejärel väikse linnatiiru ja siis sõitma kuhugi loodusesse kuni valget aega on. Näiteks kuumaveejärv (38 kraadi aastaringi) on keset loodust ja ligipääsu ei piirata.

Teine päev oli siis planeeritud Okatse ja Martvili kanjonile ning Prometheusi koopale. Avatakse hommikul 10, seega start hotellist 8.45 (Eestis alles 6.45, lapsed pahased). Okatse kanjonil on matkarada ja kosk. Käige ikka matkarajal ka. Tasuline: 17.50, lapsed 5.50.

Martvili kanjoni paadisõitu ei saanud proovida, kuna eelmine päev sadas vihma ja vesi oli väga kõrge ja kiire vooluga. Tasuline, ilma paadisõiduta 17.50, lapsed 5.50.

Kanjoni parklas kauplesid maasturiga mehed meid pooleteisttunnisele ringkäigule veel koski ja kanjonit vaatama. Kui me väga huvi ei ilmutanud, kukkus hind 4*35 pealt 4*20 larini. Poleks kõht juba tühi olnud, oleks läinud küll.

Söömine oli planeeritud veidi enne Prometheusi koobast Tskaltubo asulas Lake Side restoranis. Jälle taksojuhilt väga hea soovitus. Menüüs nii kohalikud kui euroopapärased söögid, et ka lapsed süüa saaksid. Kõik ilusasti vene ja inglise keelde tõlgitud. Ettekandja rääkis väga hästi inglise keelt. Arve tuli 95 lari.

Pärast Prometheusi koopa (täispilet 23, lapsed 5.50) külastust jõudsime hotelli kella kuueks õhtul. Taksojuhile 150 lari 9 tunni eest.

Kuna Wizzairi rakendus ütles, et mobiiliekraani pardakaart ei sobi Kutaisi lennujaamas, siis väljatrüki tegime turistiinfopunktis Rustaveli 9a tasuta. Kutaisi lennujaam on nii väike, et kui kell 7 kohal olete, jõuate ilusasti. Väljaprinditud pardakaart tuleb anda check-in lauda hiljemalt 7.20

P.S. Raha vahetada on Kutaisis soodsam kui Tavidis ja linnasõidu eest 8-10 euri võib taksojuhile maksta ka eurodes.

P.P.S Vaatamisväärsustest ei kirjutanud nimelt, Mapsist pilte vaadata on parem.