Tere olen käind wwoofimas Inglismaal ja Austraalias. Igati väärt kogemuse saab sellega,muidugi palju oleneb sellest ka kelle juurde sa satud.. Ma ise jäin väga rahule wwoofimisega ja kavatsen mingi aegu uuesti taolise seikluse ette võtta!! Aga edu sulle.. ja kui on küsimusi siis küsi julgelt..

Hei,

Meil ka plaan minna aastaks Prantusmaale wwoofima. Kui palju sa oled juba mõelnud, millal täpselt minna plaanid jne?

Kai

Tsau!

Jaa ma samuti kaalun wwoofima minna. Plaan on hetkel suveks, aga kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Prantsusmaa ongi kõige ahvatlevam, kuid olen uurinud ka Ungarit, selline mitte päris tüüpiline koht, kuhu inimesed läheksid. Millal on sul plaan minna ja millega vms? E-mail [email protected]

Hei! Olen leidnud hulga ahvatlevaid pakkumisi ka www.Workaway.info lehelt. Ise pole veel Woofima jõudnud, aga olen paarile tuttavale soovitanud ja nemad on rahule jäänud. Arvan ka, et see on hea kogemus elu avardamiseks ja eelkõige hea võimalus lokaalsete paikade elu-olu ja eripäraga tutvumiseks.

Omast kogemusest oskan soovitada http://www.workaway.info/ ja http://www.helpx.net. Pakkumisi on palju, aga sihtkoht tuleks välja valida võimalikult vara, sest "magusamad" kohad täituvad kaunis kiiresti ja kaugeltki kõik pakkujad ei viitsi kodulehel oma infot värskendada. Samuti soovitan jälgida kommentaare või võtta kahtluse korral ühendust eelmiste vabatahtlikega, sest kahjuks satub sekka ka selliseid, kes võtavad vabatahtlikke kui ehtsat orjatööjõudu või siis on pisut kahtlasevõitu huvidega. Üldiselt kaovad sellised andmebaasist siiski kaunis kähku. Igal juhul soovitan nende kaudu rändamist soojalt, see annab ainulaadse võimaluse õppida midagi sootuks uut, näha elu sõna otseses mõttes seestpoolt ja kogeda asju, mis tavalisele turistile kättesaamatuks jäävad. Ja muidugi leida uusi sõpru-tuttavaid mis tahes maailmanurgast.

Olen woofinud ja workaway-d teinud nüüd pool aastat Prantsusmaal, hea aeg anda veidi tagasisidet neile, kes mõtlevad minna. Toon välja mõned mõtted oma kogemusest, usun, et kellelgi võivad need olla täiesti vastupidised. Ma vahetasin pidevalt kohti, alustasin suvel kirdes (Alsace) ja liikusin läbi Alpide talveks lõunasse, kuni Toulouse´ni ja siis siin ma olen hetkel. Reisin üksi.

*Periood: aasta on veidi liiga pikk aeg. Kuna liigud pidevalt ühest olukorrast teise ja pead pidevalt kohanema erinevate perekondade, nende süsteemide jne. Isegi lihtne asi nagu nõude pesemine on igas peres erinev. Ja üldiselt tuleb nende rütmiga harjuda. Usun, et kolm kuud või nii oleks paras - siis on hea reisiväsimus kontides ja ei ole kahju ära minna, samas on nähtud ja tehtud ka juba. Minu jaoks oli ka ühes kohas olemise ideaalseks piiriks kaks-kolm nädalat. Sest esimene nädal läheb kohanemisele ja majapidamise tundmaõppimiseks. Siis jääb aega ümbruskonnas ringi vaadata ja lõdvestuda ka.

*Planeerimine: üldiselt oleks hea kuu või kaks ette otsida endale mingi koht. Woofingu puhul läks vahepeal kaks kuud aega enne kui mu meilile vastati. Helistamine on kindlam - saad kohe vastuse. Samas ma alguses ei plaaninud üldse oma reisi ja suutsin nädalaga tavaliselt koha leida, aga need olid veidi stressirohemad nädalad. Workaway puhul on lihtsam see, et saad valida "last minute host" ja proovida kiirelt koha leida. Mind päästis korra. Talvel on keerulisem endale farmi leida, eriti woofingu kaudu. Samas mulle meeldib, et on veidi ruumi ja aega ümberkorraldamiseks - nt meeldib mõnes kohas rohkem või tuleb mingi muu huvitav pakkumine. Ma olin nt vahepeal kloostris ja ühe huvitava pere juures, kes olid kellegi perekonnatuttavad.

*Keel: hea on osata mingil tasemel prantuse keelt, siis saad edasi arendada ja suhelda. Enamikes farmides ei räägita inglise keelt või siis üsna halval tasemel, aga samas on nad alati nõus sind aitama ja tahavad väga suhelda. Ma võtsin enne aasta ülikoolis keelekursust ja nüüd suudan vabalt vestlust üleval hoida. Pole võimatu ainult inglise keelega, aga lihtsam kui oskad ka prantuse keelt.

*Woofing vs workaway: leain, et woofingus on rohkem n-ö prantsuse inimesi, kel on siis farm vms. workaway´s on palju välismaalasi, kes on tulnud prantusmaale elama ja siis otsivad abi. Sellest tulenevalt tuleb woofingus rohkem tööd teha, elamistingimused ei ole tihti kõige ilusamad, aga see on rohkem seotud Prantsumaa eluga. Workaways võid elada ilusas villas, aga suhtluskeeleks on inglise keel ja sööd inlgisepärast toitu. Leian workaway kodulehekülje palju parema ülesehitusega ja seal on lihtsam inimestega kontakti saada, lugeda ja anda tagasisidet. Pealegi workaway liikmelisus on kaheks aastaks ja kogu maailmale, sams kui woofing üks aasta ja ainult konkreetses riigis. (see samas vaid tehniline näitaja) Ma kasutan mõlemaid, mõistlik pikema reisiperioodi puhul.

*Töö vs vaba aeg: keskmiselt 5 tundi päevas 5 päeva nädalas, aga see on väga erinev. Kohe väga! Vahel on väga raske aru saada, kust see piir jookseb ja mida tööks pidada, sest oled nagu pereliige.Ja mõned kohad tahavad "tasuta" tööjõudu ära kasutada. Ehk ise tuleb ka öelda, et see ei ole ok või ma tahan vaba päeva vms. Vahel aga tahavad inimesed lihtsalt seltsilist ja sa ei tee üldse tööd, väiksed projektid stiilis "peseme täna majal aknad ära". Üldsiselt on külladaselt aega piirkonda avastada, tihti saab kasutada rattaid, vahel hobuseid. Mõned pered on väga motiveeritud tegema ümbruskonda tutvustavaid tuure jne.

*Seltskond: palju parem on kui selles kohas on ka teisi vabatahtlikke - seltsis segasem. Tasub alati küsida, eriti kui üksi rändad. Kas minna üksi või kaksi? Üksi on lihtsam kohta leida, samas paljud kohad otsivad ka paare. Üksi minnes oled sunnitud suhtlema, mis muudab kontakti vahetumaks. Kahekesi on lõbusam, aga lihtsam jääda isolatsiooni, eriti kui keelega veidi probleeme. Ilmselt oleneb reisi eesmärgiks. Ma tahtsin ennast ja maailma avastada, üksi seiklemine on selleks kõige parem.

*Mida kaasa?: hea matkaseljakott ja soe magamiskott. Mitte liiga palju asju. Ma ei võtnud alguses arvutit, aga kuna viibisin pikalt mingis plaanimata seisundis, siis osutsus lõpuks vajalikuks, et kirjutada taludele jne. Aga saab ka ilma. Lihtsalt kõigis kohtades ei ole arvuteid ega internetti. Väike arvuti või tark telefon oleks siiski hea. Armastan oma eraamatut. Suurem mälupulk osutus ka asjalikuks kõikie piltide, muusika, filmide jne jaoks.

*Transport: Prantsusmaale läksin Tln-Vilnius-Berliin simpleexpress 9 eurot, edasi enamasti häälega. Prantsusmaal lihtne (üksi, tüdrukule), isegi suure seljakotiga. Vahepeal olen kasutanud ka covoiturage (http://www.covoiturage.fr/). Kohalikud bussid on ka odavad, aga nende kohta on kohati keeruline infot leida. Kuhugi maani on inimesed taludest nõus vastu ka tulema, tavaliselt esimese suurema linnani. Kõik oleneb.

Igastahes, vahet pole kumba kasutada, mida kaasa pakkida, kogemus vägev. Juhatada 300-pealist lambakarja mägedes; tõusta üles kell 3 öösel, et leiba valmistada; ehitada põhupakkidest maja; nokkida noaotsaga juustu, mis haiseb hingematvalt; käia pärastlõunati ratsutamas; sõita kanuuga järvele päikesetõusu meditasiooniks; olla vahel turist etc. Nautida.

Tervist. Kirjutan siiasamma otsa taas.

Tahaksin minna suvel Eesti taludesse vabatahtlikku tööd tegema, seda organisatsiooni wwoof kaudu (www.wwoof.ee). Olen wwoofi kaudu käinud vabatahtlikuks Prantsusmaal (sinna võiks küll iga kell tagasi minna) ja olen käinud Eestis ka. Kogemused on väga positiivsed. Kellelegi midagi maksma ei pea, ainult enda transpordi eest, välismaal soovi korral ka kindlustus. Jõuan välja asja tuumani - seni olen käinud üksi, kuid nüüd tahaks kellegagi koos minna. Kui kellelgi tekkis huvi (kas siis Eestis, Prantsusmaal või kus tahes wwoofida), palun kirjutage mulle!

Anna, 20.

Päris hea lugemine.Tekkis huvi just eksootiliste paikade vastu. Keegi võiks veel huvitavaid kogemusi jagada.