Tere.

Olen paar nädalat vahelduva eduga uurinud Inglismaale elama ja tööle minemise võimalusi. Kuna ma pole analoogset postitust leidnud siis küsiksin kui reaalne oleks tööd saada IT spetsialistil, täpsemalt programmeerijal? Pakkumisi leiab Google kaudu sadu, kuid kas keegi teab, kas Eestist üldse oleks Inglismaale sellisele kohale mõtet kandideerida või on need kohad kohalikele ja võõrtööjõud peaks jääma kohviku/vabriku/põllu juurde?

Arvan, et IT spetsialist leiab erialast tööd. Tean näiteks lätlast (lätimaa venelast), kes töötas andmebaasidega ja ütles, et tööpakkumisi oli mitmeid, mille vahel ta valis.

Tänud vastamast cqcq, Eestist kandideerida ilmselt pole mõtet? Valdav enamus postitusi on ikka sellised, kus inimene on kohale läinud ja kohapeal otsima hakanud.

Sattusin seda teemat juhuslikult lugema ja mõtlesin, et peaks rahvast UK vallas natuke harima.

Mõned arvamused / väited / tähelepanekud, mida kommenteerida tahaksin:

1. Väide, et keel tuleb UK-s elades ise ja ruttu, ei pruugi tõene olla.

Esiteks, kõik sõltub sellest, kellega sa seal läbi käid. Kui sind ümbritsevad native speaker-id, on sul tõepoolest arenguks võimalused olemas (omaette küsimus on veel see, missuguse haridustasemega need inimesed on, s.t. kas sa õpid töölisklassi või aristokraatide tasemel inglise keelt rääkima). Kui sa viibid aga teiste immigrantide keskel (poolakad, pakid jt) ja suure tõenäosusega saavad just nemad sinu kaaslasteks, sest tegu on inimestega, kes on sinuga sarnases olukorras, siis ei õpi sa tuhkagi juurde! Pursite omavahel vigast inglise keelt, teete mõlemad täpselt samu vigu jälle ja jälle, sõnavara teil ei laiene, väljendusoskus ka mitte. Dead end.

Teiseks, kui palju sul seal üldse on võimalust teistega suhelda? Kui töötad tehases liinitöölisena või kasvõi IT-spetsialistina, s.t. sinu töö ei nõua erilist suhtlemist, siis niimoodi vaikides töötades sa keelt juurde ei õpi. Mida lihtsam su töö on, seda piiratuma keeleoskusega sa hakkama saad. Kujuta ise ette Eesti poemüüja tüüpilist vestlust kliendiga: "Tere! Kas teil kliendikaart on? (Loeb triipkoodid sisse) Summa on see ja see." Kõik!

Seega, keeleõppe seisukohalt pole oluline mitte asukoht (Eesti vs UK), vaid inimesed, kellega sa suhtled, ja teemade ring, mida te käsitlete.

2. Töö leidmine. See käib UK-s põhiliselt läbi tööagentuuride. UK firmad jätavad CV-de sorteerimise ja esimese ringi intervjuude korraldamise valdavas enamuses tööagentuuridele. Tavaliselt sa sel hetkel veel ei teagi, mis firma selle töökuulutuse taga üldse seisab. Alles siis, kui tööagentuurid on paar-kolm kandidaati välja sõelunud, esitletakse neid firmale, kes lõppvooru ise läbi viib. Kuna UK-s on nii tööandjaid kui ka tööotsijaid palju, siis on vastavalt ka kombinatsioone, kes kellega paari panna, mustmiljon. Tööotsija jaoks tähendab see seda, et töö leidmine ei pruugi üldse kerge olla, sest alati võib keegi teine leiduda, kes sinust millegi poolest naaatukene sobivam on. Sobivuse all mõtlen ma piltlikult öeldes seda, et kui mõni firma otsib õmblejat (kavatsusega lasta sel inimesel rohelisi seelikuid õmmelda) ja sina oled õmblemisega tegelenud, siis ei tähenda, et sa selle töö saad. Isegi siis, kui sa oled just nimelt seelikuid õmmelnud! Sest leiduda võib keegi teine, kes on samuti seelikuid õmmelnud ja just nimelt rohelisi! Tema kohta ütleb firma "better match". Mitte, et see nüüd eriline probleem oleks, aga sellega peab lihtsalt arvestama. Töö leidmine võtab suure tõenäosuseg märgatavalt rohkem aega kui Eestis, kus tööturg on oluliselt väiksem ning ideaalselt sobivaid kandidaate pole peaaegu kunagi võtta.

3. Raha. Miinimum summa, millega kuidagimoodi ära elada võib, on jämedalt öeldes £15k per annum. Selle summa eest pead korterit teistega kamba peale jagama, süüa ostma Lidl-ist ning enne bussi peale astumist igakord mõtlema, kas ikka saad seda omale lubada või viskad need mõned kilomeetrid jalgsi. Keskklassi elu saad palgaga ca £30k per annum. Aga jällegi, see pole midagi erilist. Pead täpselt samamoodi nagu Eestis iga asja jaoks laenu võtma jne. Mõlema summa puhul on tegemist brutopalgaga. Basic tax on seal 10%. Järgmised astmed 22% ning edasi 40%. Piirmäärad, mille pealt nad rakenduvad, muutuvad iga aasta. Seda võib igaüks ise uurida.

4. Väide "oleme valmis nullist alustama". Siin tuleb kahte asja arvestada. Esiteks, sa pead selleks piisavalt noor olema. Kui vanust juba rohkem, ei pruugi sa ajaliselt jõuda end üles töötada. Teiseks, arvesta sellega, et paljud inimesed ei jõua nullist alustades sealt väga palju kaugemale, sest alati on ukse taga pikk järjekord teisi nullist alustajaid seismas. Seega on sinu valikuks, kas nullis jätkata või ära minna. Selleks, et oma võimalusi hinnata, mõtle, mida on sinul sellist, mida kohalike pole? Kui ainukeseks eeliseks on odav hind, siis sa nullist kaugemale ei jõua. Kui selleks on mingisugused unikaalsed teadmised/oskused ja sa oled muidu andekas, siis võid sa hea järje peale välja jõuda. Britid on samasugused patriotistid nagu enamus teisi lääneriikide esindajaid. Seega, kui on valida, keda tööle võtta või kellega äri teha, eelistatakse oma inimesi. Eestlased pole kahjuks ka nii suur rahvas, et nad moodustaksid UK-s arvestatava turu. Näiteks nagu immigrandid Indiast/Pakistanist. Nemad võivad vabalt mingi poekese teha, mis teistele omasugustele kaupu müüb ning oma rahvuskaaslaste arvelt suurt käivet tekitada.

Tervist! Mul on selline küsimus,et kas keegi on kuulnud firmast Human Resource(GetWorkMedical) andke palun teada.Ja kas on keegi töötanud selles firmas.=)))Suur tänud...

Aburale! Vaidleksin Teile igas punktis vastu! Elan siin juba 7. aastat ja tean mis ja kuidas kaib! Sorry!

Tere Andre, Aga milles seisneb küsimus?

Aburale! Liituksin Dreameriga. Samas on toodud punktides küll, mida arvesse võtta. Nt lause: Selleks, et oma võimalusi hinnata, mõtle, mida on sinul sellist, mida kohalikel pole.

Keeleõppe seisukohalt, eks see ole tõenäoliselt individuaalne, ent nt tõlkisin korra siin mitu aastat elanud vene naisterahvale (kes sai aru ka eesti keelest) ja tema töötab poolakatega koristajana ja ta kostis, et pigem on siin omandanud poola keele oskuse. Nii et ses mõttes, usun, et tõsi on taga küll. Inglane ei kipu ka naljalt suvalise võõraga suhtlema. Vaid klaasikese taga lähevad neil keelepaelad valla (kontroll kaob).

Raha suhtes, miinimumsumma, millega ära elada, ei pruugi kohe kindlasti 15K olla. Ning et selle summa teenimisel veel teistega tuba jagada. Ei nõustu, absoluutselt.

Nullist alustamisest. Seegi on individuaalne. Kes on riskijam, kes ettevõtlikuma loomuga. Sõltub. Mulle nt probleemiks too polnud, aga paljud sooviksid, et neid ootaks maale saabudes töö juba ees, mis pole enamasti reaalne juba olemasoleva nn kirjutamata koodeksi tõttu, mis näeb ette, et piiritaguste kandidaatidega ei arvestata (nt riigiasutustes on see seadusega kehtestatud).

Ma olen neid arvamusi ja kommentaare Inglismaal elamisest ja töötamisest juba meeletult lugenud/kuulnud. Arvamusi on ikka mitmesuguseid ning lõpuks ei tea isegi, mis seisukohta võtta. Ega ennem ei saagi mingeid järeldusi teha, kui ise järgi ei proovi. Kes ei riski, see šampust ei joo! :)

Minu arust on Abura väljatoodud punktid väga õiged.

Muidugi ma ei tea, millega Dreamer oma 7 aastase kogemuse põhjal ei nõustu, aga mina oma kogemuste põhjal loeks täpselt samad punktid üles.

Ise täpsustaks, et UK on ju suur riik. Võibolla paljud eestlased, olles ikkagi ühe väga väikese ja riigi kodanikud, ei taju seda. On väga suur vahe, kus elada - kas elad väikelinnas või näiteks Londonis / Manchesteris. Ja kes on kursis statistiliste analüüsidega võib ka julgelt väita, et isegi õigem on öelda - kas Londonis või mujal.

UK on üks ebavõrdsema sissetulekute jaotusega riike Euroopas (võibolla õigem öelda regionaalsete erinevustega). On kohti (London), kus näiteks palgatase on maailma üks kõrgemaid ja on palju kohti, kus inimeste keskmine sissetulek on võrreldav Hiina keskmisega (ehk siis veel vähem kui Eestis juba palgad on). On loogiline, et piirkonnas, kus sissetulek kipub sinna hiinlaste omale lähenema, siis on ka 15K suur raha. Londonis on aga natukene teine lugu - 15K Londonis ei taga kindlasti "eestlaslikku" elamist. See on väga oluline asi minu arust, mida peaks alati arvestama.

Ühelt poolt on julge pealehakkamine pool võitu, samas tasuks väga järele mõelda, et mis on need oskused, mida UK "turule tood". Ilma oskusteta lihtsa inimese elu pole vist kuskil riigis meelakkumine, sama ka UKs. Kui sul pole perfektset keeleoskust ja väga häid kultuuriteadmisi, siis algus kindlasti ei ole kerge, eriti kui ka oskusi sinna kõrvale pole panna. Viimasel ajal on muidugi lihtsamad kohalikud kuuldu põhjal kohati lausa tööandjate boikoti alla sattunud, kuna ei viitsi ennast enam isegi õigel ajal kohale vedada. Seega on vahel võimalusi isegi kui oled lihtsalt põhjamaiselt korralik - seda oskavad ka paljud tööandjad väga hinnata.

Hey!

Plaanin sügisest Londonisse või selle lähedusse elama/tööle minna. Hetkeseisuga on minek täitsa üksinda. Kui keegi on huvitatud liitumast, andke teada! :) Ise olen 20N

Maxxxxile: Kodanik Abura ei täpsustanud kusagil, et ta Londonist juttu teinud oleks, jutt oli UK kohta. Londonis maksad väikese double toa eest juba tuhande naela ringis kuus üüri - elukalliduse tõttu on aga Londoni palgad ka suuremad.

Teine küsimus: Mis on "eestlaslik" elamine? (tõlgendusvõimalusi jagub)

Keegi täpsustaks äki elu kallidust Londonis? 15k £ aastas tundub ika ülikõva palk eestlase jaoks kui lahutada neto palgast ühetoalise korteri rent 300-400 £ kuus + kommunaalid + söök.

5-10x kõrgem palk kui eestis.

Eestis teenivad teeninduses töötavad inimesed 400 - 475 € bruto kuus (331,07 - 387,48 neto). Tööstuses keskmine brutopalk 2011 (I kvartal) oli 756 € bruto (598,81 neto) Uue või korralikuld remonditud 1-2 toalise korteri rent 250-300 € kuus.

Teenindajal jääb kätte kommunaalide toidu ja Leica M7 + Leica Summilux-M 35 mm f/1.4 ASPH jaoks kõrvale panna iga kuu 81,07 - 137,48 € parimal juhul. Tööstuses töötajal aga 348,81 €

15k £ bruto aastas on neto £1,046.83 kuus = 1174 € neto kuus. Kommunaalid teenused ~ 150 £ kuus, rent max 400 £ kuus, söök 150 £ kuus = > järgi jääb 346.83 £ kuus ehk 389 €

Eestis teenindaja peab hullult söögiga koonerdama, et kõrvale panna 50 € kuus ja tööstuses töötav isik koonerdades paneb kõrvale iga kuu 150 € ja natuke vabamalt süües 100 €

Palgavahe seega 389/50 - 389/150 ~ 7,8 kuni 2,6 kordne sellise näite korral.

Küsimus rahaautomaatide kohta siin Inglismaal. Kui palju võtab pank (mul on SEB) teenustasu raha väljavõtmisel kohalikust pangaautomaadist? Kas teenustasu suurus oleneb väljavõetavast summast? Vahetasin Eestis võimalikult palju eurosid naelteks, kuna nii odavam, aga ei julgenud väga palju sularaha kaasa tuua, kuna siin puudus pangakonto, kuhu see summa kohe peale panna. Tean, et ülekanne UK panka maksab ca 25 EUR, aga kas keegi teab kui palju sularahaautomaadist väljavõtmine maksab?

0,58 eurot + 2,5% tehingusummast + konverteerimistasu