Tere, meie perel on juba pikemat aega peas keerlemas mõte minna aastaks elama kuskile Eestist väga erinevasse riiki - lihtsalt elaks kohalike kommete järgi, teeks lihtsat tööd. Meil on Eestis mehega mõlemal korralikud töökohad ja lapsed ka - neist kaks on lasteaiaealised, kolmas algklasside laps. Viimasele tähendaks see aastaks koduõppele jäämist. Töökohad peaksime Eestis üles ütlema, sest tööandja ilmselt aastaks palgata puhkust ei võimaldaks. Eestis töötame mehega mõlemad juhtivatel kohtadel, aga võõrsil rahulduksime ka kõige lihtsama tööga. Mees töötab kinnisvara valdkonnas, mina olen hariduselt psühholoog.
Kes on teinud midagi sarnast? Palun jagage kogemusi - kuhu läksite, milline oli ettevalmistus, kuidas uues kohas hakkama saite jne jne. Olen väga põnevil :)
Kas töötamine on hädavajalik?
Ühe pere Tais elamise kogemus. http://phuketis.travellerspoint.com/toc/
Meie kolisime perega just Hispaaniasse elama. Vanem laps peaks sügisel kooli minema, noooremal on veel paar aastat aega. Töö kohta veel ei ole leidnud/ otsinud. Loodetavasi varsti leiame me midagi. Hetkel oleme eluga rahul, ilm on ilus ja inimesed sõbralikud.
Eestis olin nn. pankur. Kolisin Hispaaniasse, elasin ka Portugalis. Seal töötasin turisminduses- kohvrikandja, vastuvõtu abi, nn. ööturva, administraator. Tulin tagasi. Ei leidnud enam mõtet rabeleda lihttöölisena ja ei näinud ka võimalust areneda, sest igal pool küsiti kohalikke diplomeid, mida mul loomulikult polnud. Ja Eesti ülikooli diplomiga võisin põhimõtteliselt WC-sse minna. Igal pool kaitsesid ametiühingud oma inimesi. Enam sellist asja ei viitsi küll läbi teha. Selleks peaksin seal mingi paariaastase kursused võtma, mis läheksid umbes 6000 eurot maksma jne..Ühesõnaga mõtetu. Ei leia mõtet siit lahkuda inimestel, kel juba miskit saavutatud ühiskonnas. Kaotushind on lihtsalt liialt suur. Isegi hetkel proovin end uuesti siin üles töötada ja eelnevad positsioonid ühiskonnas uuesti tagasi saada, mis on väga vaevaline. Muide mujal võetakse kursuseid ja õpitaksegi a la nõudepesijaks, koristajaks, hotelli vastuvõtu adminniks jne. Ehk ka lihttöölisel on oma paber ette näidata ja ilma paberita ametiühing sind korralikule tööle ei lubagi. Minule jäi näiteks võimatuks Hispaanias 5-tärni hotellis adminniks saada, sest puudus vastav diplom. 3-tärni hotellis polnud probleemi samas. Aga ka töötingimused on vähe erinevad- kas töötada 3-tärni hotellis või 5-tärni hotellis.
speedygonzalez'ga põhimõtteliselt nõus. Aga kui Eestis on olnud head töökohad ja ka raha kõrvale pandud- kuid siiski tungiv tahtmine mujale minna, siis võib ju proovida olla iseendale (ja/või ka teistele)tööandjaks, hakata näiteks resto-, baari-, kohviku-, poepidajaks, jne. Muidugi, siis tuleb enne teha väga kõva riskianalüüs, kuhu ja kunas, et mitte alt minna. Ehku peale minekuga võivad arvestada noored, aga peredega minejad peaksid oma sammud ikka hoolsalt järele mõtlema: pere ju vaja üleval pidada, aga lihttöid tehes (kui seda leitakse) seda vist küll ei saa.
Kolme lapsega lõigata ennast harjumuspärasest elust välja? Pere ülevalpidamiseks tuleks minna tööle? Muidugi arvamisi on sama palju kui inimesi aga minu jaoks oleks see üsna riskantne ettevõtmine. Ebaõnnestumise puhul kannatavad väetid kõige rohkem. Lapsed saavad kunagi täiskasvanuks siis on pikalt aega teha mida tahate:) Selle kohvrikandja paberiga pole vist ka suurt midagi muud teha kui kohvreid kanda.