Olin lapsehoidja 2003-2004. aastal AuPair in America kaudu. Suht vastakad emotsioonid sellest - noorele inimesele lahe seiklusrikas aasta, millest minu jaoks sai alguse 4. aastane elamine Usas aga samas kindlasti uues peres kohanemine vajab teatavat küpsusastet. Igal juhul soovitan minna läbi programmi, mis annab teatavad garantiid kui ise omalkäel.
Mina olen ka käinud ja ka hiljem elasin seal veel 5 aastat. Soovitan väga minna!
Mina olin läbi agenturi ja jäin väga rahule. Ma ütleks, et just on agenturiga turvalisem ja seda päris paljudel põhjustel. Tundsin tüdrukuid, kes seal olid ning nende elu oli keerulisem. Agentuuri reegiteks on näiteks see, et sa pead mingi aja koolis käima. Mina sain näiteks endale inglise keele keele tõendi ning TOEFL testi sain ka tehtud. Ning see kõik läks pere kulul, kuna 500 USD ulatuses peavad nemad kulud kandma. Eks siin võib veel näiteid tuua. Eelmise inimesele vaidelksin just vastu. Esiteks sind ei saadeta ei tea kuhu. Kui sulle ei meeldi saad pere vahetada või üldse ära minna. Olen ise ka pere vahetuse läbi elanud. Ei panda sulle mingeid töökohustusi juurde. Sul on ju olemas max töötunnid ning kõik kohustused on ka tegelikult ette määratud. Üle selle ei või ükski pere midagi sulle panna. Kui sa just ise lisatasu eest pole nõus. Kui pannakse on sul nõustaja, kellele kurta ning kelle abiga saab probleeme lahendada. Ma arvaks just, et kui üksinda lähed võib see pere sulle kohustusi juurde lisada, kuna noo kellele sa kaebama lähed? Arvata on, et inimene on turistiviisaga ning ei tohigi tegelikult ju tööd teha. Tööviisa on juba teine jutt. Iseseisvalt soovitan ma minna ainult siis, kui sa pere tunned pikemalt juba ja oled kohaliku eluga kursis.
Mind huvitaks, mis agentuuri kaudu need tüdrukud olid?? Ise käisin EurAuPairiga ja seal öeldakse selle jutu peale, et rahad on kinni Bullshit. Teine asi, mida ma olen täheldanud on see, et tüdrukud küll virisevad, et see ja see on valesti, kuid nad ei julge midagi reaalselt ette võtta. Kui sa pakud välja, et istume perega maha ja räägime nendest asjadest on vastuseks "Oh no no, that's not necessary" Aga eks me võime lõputult seda teemat arutada :)
Käisin läbi Evmar agentuuri 2003-2004 ning ei saa korralduse üle absoluutselt kurta. Kogu protsess käis sujuvalt ning kiiresti ning ka tagasitulles polnud mingeid probleeme. Omapäi tasub minna tõesti ainult siis, kui sul on seal mõni tuttav ees või kindel pere kelle juurde lapsi hoidma lähed. Muul juhul kui ikka absoluutselt sealse eluga kursis ei ole, siis võib erinevate asjadega plindrisse sattuda küll (probleemid perega, dokumnetide kordaajamine jne). Agentuuri kaudu on nii, et valid pere ju ikka sina ise. Ainuke asi, mida nad nagu eriti ei teavita (vähemalt tol ajal), et neil selline süsteem, et pered vaatavad aupaire ning siis nö bronnivad ta enne kui helistavad, st peale seda teised pered enam sind seal süsteemis ei näe. Seega võib tekkida tunne, et ainult see pere helistaski ning teised mind vist ei tahagi - et lepin siis sellega. Kui aga see esimene helistaja pole aga päris see, siis kindlasti ütle, et tahaksid veel mõningate peredega rääkida ja oma võimalusi kaaluda ning siis nad vabastavad oma bronni ja saab mõni teine pere sinuga ühendust. Tegelikult tasub kindlasti rääkida ikka vähemalt 3 perega enne kui mingi otsuse teed, sest esimene või ka teine võimalik pere võib tunduda hea, kuid kolmas võib olla veel parem. Veel mõningate soovitustena: kindlasti tasub minna perre, kes elab kuskil vähe suuremas linnas. Ameerikas üldiselt suhteliselt haja-asulad - ma elasin 800tuh elanikuga linnas ning no tundus umbes Tartu-suurune koht oma olemuselt, vaikne ja rahulik. Kui aga tahad just mõnda väiksemasse kohta, siis kindlasti tasub minna kuskile, kus mõni suur ja tuntud linn on autosõidu kaugusel. Saab nädalavahetuseti sinna sõita ja lustida. Pere suhtes - mida vähem lapsi seda parem loomulikult. siin mõtled, et mis see 4 last hoida ikka pole, aga seal tähendab neli last seda, et tuleb neid autoga kooli-trenni-huvialaringi vedada (seal juba 4-5 aastased käivad väga erinevates tegevustes peale kooli). Eriti just väikses kohas on väga oluline arvestada, et suure tõenäosusega pead kohe esimesel päeval autorooli istuma ning igapäevastest sõitudest ei pääse. Kui end selels valdkonnas nii kindlalt ei tunne, siis tasub mõnda suuremasse linna minna, seal on esialgu võimalik ka autosõidust mööda nihverdada ning jalgsi lapsi lasteaeda/kooli viia. Kindlasti tasub juba telefonivestluse ajal küsida oma tulevast päevaplaani (no et kas tööpäev on igapäevaselt 8-17 või satub äkki enamus tööaega just nädalavahetustele, mil tahaks nagu ise sõpradega välja minna) ning kohustuste nimekirja, sest pered saavadki sellest aupairindusest väga erinevalt aru - mõni eeldab et oled puhtalt lapsehoidja (minul näiteks oli nii, koristamas käisid koristajad ning oma pesu pesi pere ise, mina pistsin vajadusel lapse riideid masinasse), samas sõbrannal tuli lisaks neljale lapsele pesta ka pere pesu ja koristada. Autosõitude puhul tasub juba ette uurida, kas autot on võimalik kasutada ka oma otstarbel või mitte. Ühel Korea tüdrukul pere autot oma sõitudeks kasutada ei lubatud, kästi rentida(!!!), kuigi see vast väga äärmuslik ning enamus juhtudel eeldatakse vaid, et ostad oma sõitudeks ise bensiini. Minul oli selles suhtes väga vastutulelik pere, kes kandis kõik minu kulud ja võttis mind kui pereliiget mitte ainult lapsehoidjat - ei pidanud koos väljas söömas käies oma restoraniarvet tasuma, ei pidanud autokindlustust tasuma ega muud sellist. Pere valikul - suure tõenäosusega on parem minna peresse, kus oleksid esimene aupair. See esimene on alati eriline ning sul on võimalus nö kujundada seda aupairi kogemust nende jaoks. Kui peres on eelnevalt olnud 5 erinevat tüdrukut, siis on suure tõenäosusega välja kujunenud juba kindlad reeglid ning nendega võib kohati täitsa kimpus olla -see mis sobis eelmisele ei pruugi sobida sinule. Kui veel minegid küsimusi selle kohta, siis võib mulle meilida: [email protected] vastan hea meelega. Ehk oli ka eelnev pikkkkkk jutt kellelegi infoks ja abiks.
Saan 2009 aasta suvel 17 ja väga sooviksin minna välismaale lapsehoidjaks.Vaatasin ka sinna AuPairi lk-le ja kuna ma olen 17 siis mul oli väga vähe võimalusi.Kui keegi oskab midagi soovitada,või teab mõnda peret kuhu saaks alaealisena minna siis palun teatagu.
Alaealisena vajad sa veel vanema või eestkostja luba, see päris nii lihtne vist ei ole, aga kindlasti on mõningasi võimalusi. Läbi pead kõik mõtlema. Ei ole ikka nii, et vot kui lahe ja ma nüüd lähen.
Tõstan teemat!
Tahtsin küsida ka juurde, et kas oleks võimalik lõpetada 12 klass isegi seal kuidagi ära ja samal ajal tööd tehes?
Tekkis selline küsimus, et need, kes jäid rohem kui aastaks Usasse, et millise viisaga või mis valemiga?