Tere.Kas sel aastal ka minnakse? Käisin 2004 ja 2005,oleks jälle huvitatud.
ma ei rääkind tööga rahulolust,eks ta selline omamoodi veider värk ole pidasin silmas meie ekskursiooni, mille kohta kirjutasin, et jäime rahule
Tere PPSnr saamiseks küll ainult passist ja IDkaardist ei piisa,veel on vaja töökoha tõestust ja elukoha tõestus,neid pabereid on vaja ka pangakonto avamiseks,kuna PPSnr,pangakaart ja PINkood saadetakse elukohajärgsele aadressile.aga kaasa soovitaks võtta Talllinna peenleiba, kuna see maitseb hirmus hästi.muidugi veel suits ja õlu,sest need on siin ropp-kallid.
Niisiis sel aastal jälle käidud.Kodu kallis kodu.Rohkem ei lähe tappes ka mitte.
a suurem jagu inimesi tõotas enam mitte sinna tagasi minna... sama siin, eriline absurd ikka, mis eriti viimastel päevadel kujunes... muidu mega tore rahvas juhtus kohal olema... ehk kohtume veel kusagil ja kunagi, maailm on väike. Mõnusaid jõule kõigile.
Mis siis sel aastal teisiti oli (3-astase staažga, sel aastal ei käinud)...
seda on raske isegi kirjeldada.Aga tulemus oli see,et kes endast rohkem (kui rahast)lugupidada oskas,need viimasel päeval tööle ei läinudki.Ja neid inimesi polnud vähe..........Kes läksid - neilt võeti 7 nahka....
häid jõule kõigile, kes käisid iirimaal raskel tööl kalkunitehases!!!!!! Loodame et me järgminsel aastal ei kohtu.....:D Edu kõigile uuel aastal
...aga mina olen rahul et käisin,kuigi esimest aastat alles. Sai nalja, napsu, pidu ja uusi tutvusi.:))
sul siis võrdlusmoment puudub,olen ise mitu aastat käinud ja see viimane ületas kõik taluvuse piirid,pean ikka endast natuke lugu ja mingi uhkus on ka veel säilinud,nii et sinna küll enam tagasi ei lähe.Aga kui sulle meeldis ja rahule jäid,eks siis järgmisel aastal rooma tagasi,nagu supervaiserid seal ka ütlesid....
Eales kõike nii must-valgelt ja hävitavalt vaadata, sest päris paljudele oli see raha(hoolimata raskustest ja tagasilöökidest)ikka VÄGA suur raha. Sellepärast ei saa veel järeldusi teha eneseväärikuse ja uhkuse hoidmise kohta. Viimane päev oli võimalus seda näidata ja see selleks. Raha pole süüdi. Kõik on suhtumise küsimus. Mina ka ei läinud viimasel päeval tööle, aga ei ole ka ori. Raha peale ma vihane pole ja kogemused enese tundmaõppimisel on kõik vajalikud. Tollel raskel päeval oli oma koht meie elus ja see ei määra midagi, kas järgmisel aastal läheme või ei. Tore oleks ju näha seal inimesi, kes ennast kalkunina ei näinud, vaid ikka hoolimata kohalike jõupingutustest tavalise inimesena alles suutsid hoida. Rohkem päikest - südamesse! Elu ei peagi kerge olema!