Kailikas, sa siin jagad seda värki Lissabonis...

Mul siin üks tuttav, kes plaanib ka Eestist ära tulla ja mõlgutab ka mõtteid Lissaboni poole. Et mida teha või mida võetakse arvesse kui kandideerida näiteks juhi abiks? Tal on mingi sekretäri kogemus ja nagu ettekandja ka ei taha olla. Et pigem ikka mingi kontoriroti töö võiks olla. Kuidas näiteks sul õnnestus saada juhi abiks? Oli sul mingi kogemus ette näidata või arvestavad nad mingit ülikooli pabereid?

No kindlasti on esimesel kohal keeleoskus ja ka eelnev tõõkogemus. Kui mina siia tulin, siis ma ei hakanud yldse mingite kontoritõõdega pingestama, eriti kuna ma ei osanu ju keelt. Kuna tahtsin ára tulla eestist nii mõneks ajaks, ilma uurima, siis otsisingi juba eestis olles válja perekonna kelle juurde lapsi hoidma tulin. Seal ma olin alguses 1.5 aastat, õppisin keelt ja hakkasin vaikselt edasi vaatama. Siis sain ma tõõ juba Lissanoni yhte backpackerite hostelisse respasse, kus palk oli suht madal ning játkasin otsinguid. Suur vahe on kas saadad oma CV inglise või portugali keeles ning lisad kaaskirja ka kohalikus keeles. Seda ma ytlen et ilma keele oskuseta midagi suurt ára ei tee. Paraku tuleb kuskilt alustada ja siis edasi liikuda! Mina alustasin lapsehoidjana, ennast kogu aeg táiendades ning keelt õppides. Võtsin lapsehoidjana olles eratunde, lissaboni tulles káisin válismaalastele korraldatavatel tasuta kursustel kaks korda nádalas. Isegi kui sul on tutvused, siis siiski, ilma kohaliku keeleta ei aita ka need! Muidugi võib jopata ja leida mingi rahvusvahelise firma (máletan et sain isegi pakkumise mingisse lasteriiete myygi kataloogi telefoni keskusesse), kus siis saad vaid inglise keelega hakkama, kuid see on vága vága õhkõrn võimalus. Ilmselt ta peaks siiski alustama ettekandjana kuskil turistidele mõeldud baaris ja siis juba edasi iseendaga tõõd tegema...

Jah aga selle töö ma kujutan ette said ikkagi tänu tutvustele, ilma kandideerimiseta, sest raske ette kujutada, et mingi Portugali firma juht peaks eelistama kohalikele mingit immigranti, kes on 1,5 aastat Portugalis eelnevalt elanud (keeleoskustase on nagu on) ja omab töökogemust Portugalis ainult lapsehoidjana ja hosteli adminnina. Ma võin muidugi eksida. Lihtsalt muinasjutuline tundub. Aga see selleks.

Kas nad seal mingit Eestist saadud haridust ja töökogemust ka kuidagi arvestavad või on see suht mahavisatud asi ja kedagi ei huvita? Ses mõttes et mis oleks plussid mida võiks tööd otsides mainida oma CV-s? Või loeb ainult see mida oled teinud Portugalis?

Õnneks on mul boss ameeriklane, samuti immigrant, kes teab kui keeruline siin see olukord sisseránnanule on, niiet selles suhtes oli kergem. Ma kuulsin et ta otsis assistenti ja saatsin talle oma CV. Esimene asi mis ta ytles oli see, et arvestades Sinu eelnevat tõõkogemust, arvan, et sobid sellele ametikohale. Siinkohal pidas ta silmas minu Eesti tõõkogemust. Muide, kui ma ei oleks osanud kohalikku keelt, ei oleks ta mind iial jutule õtnud. Ma pean olema tema suu ja silmad, sest ameeriklasele kohaselt, ei ole ta 11 aasta jooksul kohalikku keelt endale selgeks saanud :-)) Eestis olen tõõtanud v. erinevatel positsioonidel ylikooli kõrvalt. Tõõtasin ilusalongis, kytusefirmas juhi assistendina, ka yritusturunduses olen tõõtanud. Seega, loeb ikka, mis Eesti kogemus sul olemas on. Samuti pakuti mulle vága heades kohalike firmades samal ajal kohti, kusjuures olin saatnud kuulutuste peale cv-d (sain erinevatelt kohalikelt Spadelt pakkumisi, samuti pakkus yks hotell kohta). Kuid kuna mu praegune ylemus tegi parima pakkumise, hakkasin sellest kinni. Seega keeleoskus,tõõkogemus ja haridus!!

Mõnel inimesel ikka tõesti veab. Aga mulle tulid kaa igasugu mõtted pähe siin lugedes. Naljakas on see, et minu esimene töökogemus erineb kõigist siin eelnevatest vist 100%liselt. 1 korda Portugalis üldse. Kui tulin ei teadnud ma miline see keelgi on. Ma poleks seda kunagu tänaval ära tundnud. Alles lõpetasin kooli, seega mingit ülikooli mul ei olnud. Ja ma arvan see oleneb vägagi inimestest kelle otsa sa satud. Sest minu ülemus sel ajal lihtsalt vaatas mu pilti ja kõik. Ainuke asi mis ta mulle ütles esimesel kohtumisel:" Uks on avatud...!" Aga no jah, animaatoriks saamiseks ei peagi vist väga palju haridust olema. Sel ajal oli tõesti pidu ja pillerkaar. Portugal oli tõesti 1 päikseline ja tore koht olemiseks. Toidust nii palju, et... Kuna elan koos portugaallastega siis söön seda toitu iga päev ja noh...tõesti ma teen ise 10 korda paremat pizzat kui ma kusilt ostes olen söönud. Nad keeravad ikka ime asju sinna kokku. Alguses sõin suure hurraaga kõike, valimatult. Pärast avastades et friikartulid ja metsik sool mida nad oma nö. salatites kasutavad just väga tervislik ei ole ja lisaks igasugu miljon maiustus-saiakese-koogikese varjanti mida nad pagarites toodavad, ka just tervise sõbralik pole. Ja igas pagaris on kõik ühte moodi. Andsin mina alla. Mulle ei meeldi nende toit. Kahju öelda aga see on nii üksluine. Teen ise süüa aga vähemalt tean, et sinna ei ole pandud miljonit vorsti ja ma ei tea mida veel kõike kokku. Mida ma elusees koos ei söö. Liiga palju asju küpsetatakse õlis. Ma pole oma elu jooksil nii palju friikaid söönud kui siin olles. Ja kõige naljakam on see, et nad ise on väga sillas oma toidust. Ise mõtlen, et tahaks kohupiima kooki mustikatega aga ei saa teha, sest kohupiima pole. =D Elu ja olu poolest kaldun sinna Joemani poole. Kui tuttavaid pole ja kui ikka Algarves või veel hullem Alendejos elada..=D siis vist paneb käed üles tõstma küll. Lissabonis olen käinud ja olnud. Aga ma kunagi, ei tahaks seal elada.Mitte väga ilus linn mu arust. Kodusest tundest rääkides, siis mina tunnen ennast rohkem kodus hoopis Hispaanias. Inimesed on avatumad ja ka keele poolest lihtsam. Portugali ma elama jääda kindlasti ei taha. Vahelduse mõttes siin olla, pole paha. Sest ma ei suudaks taluda terve oma elu seda talve ja niiskust. Kui naljakas see ka ei tundu. Juba praegu ma mõtlen, et tahaks suve ja sooja.

Olgu õeldud et ma alustasin oma elu Portugali Alentejo regioonis, kust siis liikusin edasi Lissaboni. Tõesti, sealkandis oleks olnud mul võimatu midagi leida ja ega ma ei tahtnud ka Alentejosse jááda. Eks see olegi suhteline - toidusse suhtumine (ega ju pitsa ei kuulugi Portugali kõõki, tahate head pitsat, minge Itaaliasse), elusse, kultuuri jne. Kellele sobib, sellele sobib, kellele mitte, riike on ju niipalju mille seast omale sobilik valida. Muide, toit on tehtud oliiviõliga mitte tavalise toiduõliga ning kindlasti on suur vlik ka toite mis ei koosne friikatest! Olen nõus, et portugallased on kinnisemad kui hispaanlased-itallased, ilmselt sellepárast tunnen ennast siin ka kodusemalt, vahel meenutavad nad siin lausa eestlasi oma kinnisuse poolest... Lissabonis kindlasti leiab ka ilma tutvusteta tõõ, tunnen nii mõndagi eestlast kes on saanud headele kohtadele ilma tutvusteta!!!! Muide, mu ylemusele ei oleks pildi vaatamisest piisanud, ta on gey nimelt :-))) P.S. Kohupiim on ukraina poes olemas táiesti!

Asi selles, et ma ei oska vene keelt. Viimati kui venelaste poes kohukesi ja hapukoort kokku kookisin siis enda arust võtsin küll kohupiima ga kodus selgus et maitsestamata jogurt vms. =D Muidugi mitte ainult friikad. Aga seda ma üritasingi öelda, et nad miksivad minu jaoks ebameeldivaid asju kokku. Ja ma ei ole väga suur kala sõber ega ka liha sõber. Ja neid miljon erineval moel vorstikesi ma ei söö üldse. Siis ongi nii et kas teed ise või sööd seda osa mis alla läheb. Ei oleks uskunud, et toit inimese elus nii oluline on. Ja ma ei talu et pagaris tehakse ükskõik kas soolane või magus ikka ja jälle lehttaignast. Müsteerium minu jaoks. No hiljem selgus kaa, et selles hotellis kus ma siis olin. Ega ükski teine ametikoha esindaja kaa nii väga proffessionaalne polnud. Uskumatu et sellel hotellil üldse 4 tärni oli. Aga vähemalt alu oli kirju, nagu seebiooperis. Ma olen selline kõrvalt jälgija. Ja ma ausalt ütlen, et sel ajal ma telekat ei vaadanud, sest ümberringi käis selline kino..=DD Muidu ilus koht jne. Kahju et inimesed ainult raha tasku toppimisest huvitatud on. Ja seega jäi palju tegemata, sest ei lastud teha kuna 1 v 2 üritus võttis liiga palju raha nende arust. Siis ma ei imestagi, et direktor piirdub ainult foto vaatamisega. =/

No aga alati võid ju eelnevalt netist venekeelsed nimetused asjadel járgi vaadata. Kohupiim nt on tvorog, toodetel on ju nimi peal ometi! Hapukoor on smetana :-)), kohukesi hoiavad nad sygavkylmas ja need Sa peaksid ikka ára tundma pealevaadates juba!

Nojaaa, kui sa ei ole kala ega lihasõber siis ei ole tõesti Portugali kõõk Sinu jaoks, aga mis vorstikestest on jutt, ma ei ole siiani aru saanud? Viimati sõin ma verivorsti, mis toodi eestist, siin ma ei ole mingeid vorste sõõnud ja veel erineval kujul?! Kas sa pead silmas Chouriçot, mida enamasti pakutakse eelroana? Superasi minu arust :-))) Paraku tihtipeael on inimesi, kes pole kunagi rahul mitte kusagil ja reisivad hapukoor ja purgisupid kaasas teise maailma otsa ega proovigi mõista kohalikku kultuuri ning toidukultuuri

Tunnistan ausalt, et portugali restosse ei satu ka mina eriti tihti. Üldiselt satun ainult kana sööma, mida nad siin teevad superhead. Minule käib vastu see interjöör. Neid restosid on natuke palju nimetada restodeks, interjöörilt meenutavad nad pigem eestlase mõistes sööklat, koolisööklat. Kusjuures alguses mind see interjöör niiväga ei häirinudki, sest oli nagu omapärane (Eestis ju pole selliseid restosid enam). Nüüd aga olen tüdinenud sellest. Seetõttu saab rohkem külastatud hoopis india, hiina, itaalia, vahest ka mehhiko restosid, kus omanikud välismaalased, kes ka interjöörile rõhku panevad. Samas tuleb muidugi tunnistada et parimat portugali kööki saab kogeda just seal mis paistab rohkem vaene interjöörilt.

See jutt käib siis Algarve piirkonna kohta. Lissabonis võib muidugi teisiti olla

minust on saanut táiesti kohalik! Armastan just seda, et portugallased ei põõra niivõrd táhelepanu interjõõrile vaid toidu kvaliteedile. Mulle meeldib see kohalike restoranide melu ja kui rohkem kui korra samas restoranis káid, oled oma jompe. Eks ka selles suhtes on eelkõnelejal õigus, et itaalia, hiina, india, mehhiko jt. restoranid on oma interjõõrilt kenad ja stiilsed ning kohalikud mitte niivága. See aga teebki minuarust Portugali kõõgi omapáraseks, koduseks ja armsaks. Muidugi mina juba tõõváliselt ei suuda minna kuskile itaalia restorani, sest ma ju sõõn iga jumala páev itaalia toitu :-)))... Ja no nagu juba eelnevalt selgitasin, olen paadunud portugali kõõgi fánn, yritan ikka korra nádalas kuskil váljas sõõmas káia ja need portsjonid mis siin restoranides on.... pole ime et uustulnukad mõne kuuga ca 10 kilo kosuvad :-))9

Samas keda siin häirivad võibolla keskmisest negatiivsemad kommentaarid, siis selle teema avasin ma kirjeldamaks elu Portugalis ja kellel on positiivsemaid kommentaare, siis palun väga ja andke ka teistele teada. Omast arust ma valetanud pole. Kui keegi arvab, et miskit on vale, siis palun väga ja kirjutage.

Aga sai siin räägitud vorstitoodetest. Tunnistan ausalt, et suure singisõbrana olen ma ainult paar korda ostnud siin viilutatud vorsti-sinki. Ei ole lihtsalt nn. ibeeria singi sõber ja ausalt öeldes pole ka sellist valikut nagu on Eestis. Alati kui keegi tuttav tuleb Eestist külla, siis alati on soov nr. 1 Saaremaa kuivsuitsu rüütlisink või viru sink.

Leiba on kuid see on kuiv. Samas saiavalik on siin parem. Eriti spets on Cacetinho ja Pao de lenha, mida siis supermarketites kohapeal tavaliselt küpsetatakse.

Midagi positiivset veel see, et siin tuleb tööandjal maksta töötajale 14 kuu palka. Lisadena on siis jõulutoetus ja puhkusetoetus. Samas neid toetusi makstakse ametliku põhipalga alusel. Toon siin näiteks et kui sul on siin põhipalk näiteks 500 eurot + igasugused subsiidiumid ja lõpuks saad näiteks 1000 eurot kätte, siis kui lähed puhkusele, siis saad ikkagi 500 eurot. Ja ka jõulutoetus on siis sellisel juhul 500 eurot. Et selliste asjadega tuleb tähelepanelik olla kui sõlmida tööleping et pärast pole üllatusi.

Töölepingute osa on siin kõvasti kaldu tööandjate poole. Tööandja võib sinuga sõlmida 3 tähtajalist töölepingut 3 aasta jooksul. Alles peale seda muutub su tööleping efektiivseks ehk tähtajatuks. Olen siin näinud turisminduses, et mõni jääbki tähtajalise ehk aastase töölepinguga, mida iga-aastaselt uuendatakse. Näiteks olin siin ühes hotelligrupis tööl, kus omanikul oli registreeritud 3 firmat, kõik seotud sellesama hotelliga. Ja oli üks adminn, kel läks juba 12. aasta samas hotellis ja ikka uuendatakse iga-aastaselt töölepingut. Kuidas on see võimalik? Lihtsalt iga 3 aasta tagant sõlmiti erineva firma alt tööleping temaga. Miks on halb selline olukord töötajale? Kui pole tähtajatut lepingut siis pole ka asja panka liisingut või laenu sõlmima. Näiteks korterit osta jne. Nüüd tekib küsimus et miks ära ei tule sealt hotellist? Lihtsalt palk on hea. Suur vahe ju kas saada 1000 eurot või 600 eurot, mida siin enamus hotelle maksavad.

Mind kyll juba natuke háirivad need negatiivsed kommentaarid Portugali kohta. Minu arust me oleme siia tulnud ju kõik vabatahtlikult ning need, kes teavad siinse elu olu kohta kaasa ráákida, on olnud siin juba piisavalt pikka aega, et aru saada, kas see riik on ikka see, kus elada või mitte. Ma ei saa aru inimestest kes siia on otsustanud tulla, ja leiavad, et KÕIK on halb, ainult jõulupreemia ja puhkuseraha on hea siin riigis. Milleks te siis siin olete? Miks te mujale ei láhe? P.S. Tõõtus, kuritegevus, korruptsioon, byrokraatia eksiteerivad táiesti vabalt ka mujal riikides!

Aga mis on siis vale mis ma näiteks olen kirjutanud? Või negatiivsetest asjadest või mis on teisiti võrreldes sünnimaaga ei tohigi rääkida? Tundub nagu elaks vanas "heas" NSVL-s, et räägi ainult mis on positiivne. Kas selle foorumi mõte pole siis rääkida oma töö- ja elukogemustest välismaal?

Ja keegi polegi rääkinud et kõik on halb. Vein, kliima ja loodus on ju super. Ja neid asju on kindlasti veel. Kui sind niivõrd häirib see negatiivne toon, siis kirjuta midagi positiivset!

Kusjuures just siin elades on minust saanud suur kodumaa patrioot. Enne ei kujutanud ma ette et käiks linna peal ringi t-särgiga EESTI, nüüd on see tavaline nähtus. Enne nägin ma oma sünnimaad suht negatiivsetes toonides, nüüd aga enam mitte nii väga.

Kusjuures ausalt öeldes ega ma polegi nii kindel et ma tahan siin kogu oma ülejäänud elu veeta. Eks vaatab mis saab tulevikus.

Aga miks ma veel siin olen- vaata mu 07.juuli postitust siin teemas

Lihtsalt, et kõik ju ka siin nii halb ja kole ei ole? Ma ei olegi õelnud et PEAB kºoike kiitma, kuid ma ei leia et siin on nyyd ainult lokkav kuritegevus (mind ei ole kordagi sõõvitud, ma ei ole náinud yhtegi rõõvi, ka minu tuttavaid ei ole kordagi nt rõõvitud siin), byrokraatia on sellele riigile, nagu ka teistele ladina riikidele v. omane náhtus, kuid samas andkem au, nad on ikka siin selle kolme aasta jooksul oma dokumentimajanduses kõvasti arenenud!! Muide, sa saad maksta pea igal pool kaardiga, ka linnavalitsuses ja teistes riigiasutustes, internetipangad on astunud vága suure sammu edasi oma arengus, samuti leian et ka klienditeenindus on v.v. palju arenenud. Kas pole see kõik siis positiivne??? Ning eelnevad postitused on mul kõik vágagi postiivsed olnud POrtugali suhtes! Samas ma ei ole loomulikult muutnud oma suhtumist ka Eestisse, mida olen alati sydames kalliks pidanud, see et ma riiki muutsin, võib olla mõneks ajaks, võib olla pikemaks perioodiks, ei táhenda et eelistan yhte riiki teisele. Eesti ja Portugal on vága erinevad riigid, oma kultuurilt, kõõgi, inimeste, elukorralduse poolest et neid yldse võrdlema kippuda. Seetõttu ma võtangi Portugali sellisena nagu ta on, samuti Eestit ja mitte kummasegi ei suhtu ma negatiivselt, vaid võtan neid nii nagu nad on!

Eks igauhe enda valik ja niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Nagu ka ju maitse ule ei vaielda, vaid kakeldakse:)

Minu arust pole ma raakinud lokkavast kuritegevusest, kuid see maine mis Portugalil oli (mone jaoks endiselt on), et void jatta kasvoi aknad-uksed lahti kui kodust lahkud, see on moodas. Ja neid nostalgilisi malestusi turvalisest elust kusjuures raagivad mulle portugallased ise. Sa oled onnelik et pole nainud uhtegi roovi. Mind on viimase 15 kuu jooksul 2 korda roovitud- eelmisel suvel pandi pihta jalgratas rodult. Kurvem oli aga viimane aastavahetus, mille just veetsime Lissabonis. Jargmisel paeval koju joudes leidsime kodu tuhjaks tehtud. Ja GNR-st polnud miskit abi. Eriti imelik oli nende kaitumine, mis kahandas kovasti turvatunnet. Oli isegi mote et muume oma just soetatud korteri maha, aga siiski otsustasime mitte alla anda. Tanaseks oleme turvasusteemid muretsenud ja ka korteri seestpoolt taielikult muutnud, et vahem meenutada seda olukorda. Hotellis aga kus tootan, on aga juhtunud paris palju. Koigepealt rooviti augustis peakassat- nii 50000 eurot. Kusjuures alles siis moeldi omanike poolt et oleks voib olla isegi moistlik turvakaamerad panna. Hullemaks laks septembri alguses, kus pooleteise nadala jooksul fikseeriti 12 korda sissemurdmisi hotellitubadesse. Alati oli sisenetud tubadesse just paevasel ajal, kui kliendid olid rannas voi basseini aares paikest votmas ja toateenijad olid lounal. Kokkusattumus? Ja selline tendents jatkub. Pohimotteliselt ei moodu nadalatki kui ei kuule siin piirkonnas et oleks kusagil sees kaidud. Meil endal siin edificios pandi eelmisel kuul pihta kinnisest garaazhist 50000 eurot maksev Audi. Omanik oli advokaat, tal muidugi suva, kindlustus annab talle kindlasti uue.

Mis ma tahan oelda.. mul on hea meel, et kellegil laheb siin riigis hasti ja ei ole pidanud selliseid asju labi kogema nagu mina olen pidanud. Voib olla on see koik pigem erand mis minuga on juhtunud, ei tea. Lihtsalt tahan teadvustada ka teisi mis siin voib juhtuda, olgu siis halvimal voi parimal juhul.

Kusjuures mis mind siin portugallaste juhul hairib on see, et kui hakatakse raakima minuga ja kusitakse minu kaest kust olen, siis kusitakse kohe et kuidas teil seal majanduslik olukord on ja kusjuures raudselt ollakse kindlad et tulin siia raha parast, et tulin siia lihtsalt teenima. Ja suur on siis imestus, et Eestis teenisin tegelikult pea 2 korda rohkem kui siin praegu..Lihtsalt see suhtumine immigrantidesse, et nad koik on tulnud siia omast arust suurt raha teenima. Muidugi enamus portugallaste jaoks oleme me iga suvaline ukrainlane voi moldaavlane, ida-eurooplane. Raske on see ajalugu mis meid saadab..

Burokraatia suhtes voib toesti au anda.

Au annaks ka digitv leviku suhtes. Siin oli vahemalt juba 4 aasta tagasi digiboks kasutusel. Eestis sellist asja ju polnud veel sel ajal.

Kusjuures mis on mind positiivselt ullatanud viimasel ajal on just supermarketid- voimalik osta isegi kartulisalateid. Samuti on valik suuremaks lainud maitseaineteletis. Ja muidugi see, et siidrit on juba paris normaalselt saada.