Ega jah, see lastega teise riiki elama sättimine pole nii lihtne kui üksi minek. Mina siiski sooviks, et laps õpiks lisaks kohalikule keelele ka eesti keeles lugema-kirjutama, seega eesti kooli olemasolu sihtkohariigis oleks boonuseks. Tais seda ilmselt pole. Seevastu USA-s, Kanadas, Austraalias kindlasti, aga sinna on ka raskem kanda kinnitada, kui just sealsele kodanikule mehele ei lähe.

Seega mina teemaalgataja asemel valiks mõne kena, rahuliku koha Euroopas. Hispaania või Portugali saared näiteks. Hooaegadel on need küll jubedad turistilõksud, samas talviti on seal uskumatult mõnus ja rahulik.

Samas kahju, et siin mõni Ladina-Ameerikas elav eestlane sõna pole võtnud. Ma kuulaks kohe huviga.

kuidas pole, speedy ju eespool kirjutas. jupstyki postdele ei tasu erilist tähelepanu pöörata, kes foorumi jälginud, teab, et tal on arusaamisega raskusi, ilmselt teadagi mille mõju, aga no see selleks, vaba foorum. Võivolla osa inimesi ikka soovib, et nende lapsed eesti keelt oskaksid ja isamaad meeles peaksid.

Brasiilia riiklikud koolid unustage küll ära kui on soov, et laps ka mingi hariduse saab. Brasiillane, kel vähegi võimalust on, paneb oma lapse erakooli või saadab üldse välismaale õppima. Viimati tehti väikene koolireform Dilma poolt- et saada lapsi kooli, siis meelitati neid kooli hamburgerite ja coca-colaga. Täielik absurdsus. Muide koolihariduse teemal soovitaks uurida Erasmusega õpilasvahetuse raames õppinute blogisid lugeda, saab päris hea pildi kohaliku koolielu kohta

Ma elan juba 3a välismaal - mitte küll ilusa ilmaga Euroopast väljaspool oleval paradiisisaarel, vaid Euroopa keskel olevas vastiku kliimaga suurlinnas. Hetkel kahjuks paradiisisaarele kolimise võimalust ei paista ka olevat, sest mulle meeldib mu eriala, aga paradiisisaarel selliseid tüüpe väga vaja pole:)

See siis sissejuhatuseks. Aga - kui ma ükskord hakkan mõtlema soojemasse kliimasse kolimisele, esitan ma endale eelkõige need küsimused (suvalises järjekorras):

• milliseid keeli ma oskan?
• mida ma oskan teha, mis teeks mind mujal väärtuslikuks?
• millise riigi kultuur, poliitika ja elukorraldus on mulle pikemas plaanis vastuvõetavad?
• millises riigis on võimalik saada lapsele hea hariduse ilma miljonär olemata?
• millise riigi viisa- ja elamisloa tingimused on sobilikud?
• kui palju on mul kolimiseks raha ja kaua ma suudan oma säästudest elada?

Kui nende küsimuste vastused enda jaoks põhjalikult läbi mõtleks, saaks defineerida teatud riike, mille kohta põhjalikumalt uurida.

Küsimuse esitaja märkis Brasiiliat ja Taid. Olles mõlemat külastand: Brasiilia on kallis, vahemaad on väga pikad, hädavajalik on portugali keele oskus, kõrge kuritegevuse tase. Väga suur rahvastik ja niisama läbi ei löö. Keele ära õppinud tippspetsialistil samas head võimalused (rahvusvahelises) suurfirmas tööle asuda. Riiklik haridussüsteem lonkab. Küllaltki "euroopalik". Tai - odav, meeldivad inimesed, paiguti ebastabiilne poliitiine olukord. Tai keele oskus võib olla vajalik, aga teatud piirkondades saab hakkama ka inglise keelega. Riiklik haridussüsteem lonkab. Väga erinev meile tuttavast kultuuriruumist. Heal spetsialistil peaks olema võimalik leida hea töö nii "kohalikus" või rahvusvahelises firmas kui ehk ka turismisektoris.

Päriselt ei sooviks ma neist kummaski elada. Küll aga ei välista Taid näiteks vanemahüvitise saamise ajal peatuspaigana pooleks aastaks:) Kui mul oleks laps ja ma tahaks välismaale päriselt ära kolida, tuleks väga suures ulatuses mõelda just lapse peale. Mul pole midagi tai- või kambodžakeelse kooli vastu ja erinevate keelte oskus on alati selge pluss. Aga - kui laps juba käib koolis (st pole enam imik), siis tema jaoks kolimine absoluutselt võõrasse kultuuri ja minek absoluutselt võõra keelega kooli oleks eluaegne trauma. Seega jääks valikusse esiteks lapsele mõistlikul tasemel inglise / prantsuse / hispaania / saksa keele selgeks saamine ja seejärel kolimine kohta, kus laps saab vastava õppekeelega kooli minna. Ehk siis erakooli. Seega tuleks arvestada ka hinda. Muidugi seal koolis käies õpiks laps ka kohaliku keele.

Ma loodan, et algne postitaja leiab omale ja oma lapsele sobiva riigi :)

Paar sona Kamboodza kohta; elan siin lapsega kes on 12 aastat vana ja eelnevalt kais koolis Californias. Esiteks muidugi et koha vahetus on lapsele eluaegne trauma- vastupidi, huvitav seiklus ja lapsed kohanevad kiiresti,ootab ponevusega iga paev millal kooli minna, US's tuli vagisi ajada. Koolis on koik ained inglise keeles,erakool ja laias laastus $1000 aastas. Lisaks koigele iga paev kaks tundi hiina keele opetust. Nii et laps raagib vaga puhast ja soravat inglise keelt, eesti keelt, algaja tasemel khmeri (Kamboodzia) ja nyyd opib hiina keelt. Hmm... mind teeb see ainult kadedaks, ise raagin ka viite keelt aga tahaks rohkem..... Joudu! Jim

Kõik mõtlevad ju ilusasti, nii Tip kui Jim kui jupstykk. Nüüd on käes suvi2013 järjekord, kes läheb ja proovib, kus on hea. Enne minekut soovitaksin küll vaadata entsüklopeediasse, kui seda pole, siis wikipediasse, et kus need maad üldse asuvad ja mis riigikord seal on.

Ja kui käidud, siis saab teha kokkuvõtte. Mina oma kogemuste põhjal tean, et sellist riiki nagu Eesti, teist ei ole (Läti kvalifitseerub). No olen leidnud sarnasusi (Tšiili, LAV, Slovakkia jm), aga harjumus ja armastus võtavad oma osa. Mina olen absoluutselt uhke, et olen eestlane, ja ei taha saada kellekski teiseks.

Eesti filosoof Alexander von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib läbi laia maailma. Ehk ongi nii, et enne kodumaa tunnustamist tuleb elada kõikjal mujal. Aga selliseid tüüpe, kes oskavad võrrelda, kuidas oli seal ja on siin, on meil kõvasti puudu. See tähendab siis, et reisitagu aga. Välismaal õppimine on ka hea võimalus.

Kuna kasutasin oma algses postituses viidet sellele, et teatud juhtudel võib kolimine olla lapsele traumeeriv, selgitan seda natuke. Mu mõte oli, et panna ainult eesti keelt kõnelev laps võõrakeelsesse kooli on traumeeriv, kui laps on juba veidi "mõistlikumas" vanuses. Californias õppinud ja seejärel Kambodža inglisekeelses koolis käiv laps on hoopis teine asi ju, tal keel suus ja saabki kultuuri ja keeli õppida. See oligi mu mõte, et laps peaks enne mõnda "suuremat" keelt paremini õppima. Minu hinnangul on vale panna laps mõnda suvalisse kooli (khmeeri- vm keelsesse), kus mh vanem ka seda keelt ei oska, ja loota lapse kiiret kohanemist ja integreerumist nii kooli kui uue eluga maailma teises otsas. Võib muidugi õnneks minna, lapsed on erinevad. Aga mina ei riskiks. Olen isiklikult üsna lähedalt näinud taiste eksperimentide päris nukraid tagajärgi.

Olen elanud aastaid Itaalias, eelviimase aasta Prantsusmaal ja nüüd viimase aasta Eestis. Ära minemise peamine põhjus on minule mittesobiv kliima ja tänaseks päevaks välja kujunenud poliitiline olukord Euroopas. Reisinud olen kogu oma teadliku elu ja laps meenutab nostalgiaga koole Itaalias ja Prantsusmaal. Mingit traumat riigi vahetusega pole kaasnenud, küll on tekkinud stress siin "Kodumaal"pideva pimeduse ja külma vastiku ilma tõttu. Aasias pole kunagi käinud, seetõttu küsisin paha aimamata siit nõu. Küll olen käinud Lõuna-Ameerikas ja sealne temperament sobis suurepäraselt, tollal ei uurinud veel sinna jäämise võimalusi.Siiski oleks hea teada kus on mõni eestlane ennast juba ehk sisse seadnud.Sorry kui mu õigekeel on eemal oldud aastatega kannatada saanud.

Mul plaan 2017 talv e 5 kuud veeta kuskil soojas kliimas. Nüüd seisan sama küdimuse ees, et kus. Kanaarid tunduvad liiga jahedana, Tai ehk kõige mõistlikum. Küsimus on, et kus infot saada, mis koht kõige parem oleks, mis selle viisaga on jne. Igasugune vihje on väga oodatud :)

No kust otsast Euroopas elu rahutu on? Vana hea Euroopa koos Eestiga on endiselt turvalisemaid paiku maailmas. Aga ok, selge, et inimeste valulävi on erinev.

Kui vaadata Brasiiliat ja Taid ning turvalisuse aspekt välja jätta siis need riigid on oma äri asutamise poole pealt täiesti out. Brasiilia siseneb oma ajaloo suurimasse majanduskriisi ja langev Hiina tõmbab endaga kaasa kõik arenevad turud. Eriti valusalt tabab kriis Ida- ja Kagu-Aasiat mis Hiinaga tihedalt seotud.

Turvalisuse, sooja kliima, enam vähem sarnase kultuuriruumi ja lihtsa asjaajamise osas on hea valik Portugal. Kas siis mandriosa või saared.

Seal kehtib EL seadusandlus, inimesed on sõbralikud, hinnad normaalsed ja majandus kerkib peale kriisi mühinal. Ingliskeelne haridus ei tohiks probleemiks olla.

Samad sõnad käivad ka Hispaania, eriti saarte kohta. Tenerifel on ees ootamas ka suur eesti kogukond.

(Trip.ee: jupstykki kommentaar sai maha võetud, kuna selles oli tõesti raske mingit sisu leida)

Portugali majandus kasvas eelmisel aastal orienteeruvalt 1,5% ja Hispaania oma kinnitamata andmetel 2,6%. Need on suurepärased tulemused aastaid sügavas majandusdepressioonis olevatele riikidele.

Turvalisuse osas: https://en.wikipedia.org/wiki/Global_Peace_Index

Kuna ühe siinse valvekommentaatori postitustest võib jääda mulje, et Hispaaniasse ja eriti sealsetele saartele kolimine on roosamanna, siis lisan lingi teemale, kus üks naiivitar antud küsimuses kenasti maapeale tagasi toodi - http://trip.ee/content/elama-tenerifele.html-0

Soovitan seal teemas mõttega lugeda kasutajate "lainelaudur" ja "tohoh" postitusi.

Toon siinkohal ära ühe mainitud teemas kõlanud olulise märkuse: Hispaanias POLE ASJU LIHTSAM AJADA. Eesti bürokraatia on selle kõrval köömes.

craqum, sul jäi märkamata, et jutt keerles asjaajamise võrdluse üle. Brasiilia või Tai võrreldes Euroopaga.

Vaieldamatult on Eestis kõige lihtsam igas aspektis. Teemaalgataja aga tahab siit kusagile ära minna.

Jupstykk, sinu mõttetu targutamise kustutas Tripi administraator.

Viibides sageli Pürenee poolsaarel ja suheldes pea igapäevaselt portugalaste ja hispaanlastega tean ma väga hästi millest räägin.

NB! Korea kirjutatakse eesti keeles "K"ga mitte "C"ga. Samuti on riigi nimes sidekriips.

Kui sa ei soovi eesti keeles kirjutada ja suhelda, mis sa siis siin foorumis teed?